Milliseks kujunebedasine teraviljasaaduste hind ja mis avaldab mõju?

Enne hinnatõusu moodustas rukki hind leiva lõpphinnast tegelikult vaid kümme protsenti.

Nüüd teravilja hind tõuseb. Samas ei tohiks rukki hinna tõus leivatoodete hinda eriti küll mõjutada. Enne hinnatõusu oli rukki omahind kaks krooni kilo eest, leivapätsi kilo oli aga 14-15 krooni.

Praeguseks on rukki omahind tõusnud tasemele 2,7-2,8 krooni kilo. Kuid sellisest tõusust ei tohiks leiva hind iseenesest suurt oleneda.

Tõsi, oma osa on ka üha kallineval elektril ja töötleva tööstuse töötajate järjest suurematel palkadel. Kuid ikkagi ei ole need leivahinna järsemaks tõstmiseks mingid põhjendused. See on pigem vahendajate rida.

Kodumaalt eksporditakse teravilja üksjagu. Samas sõltub meie hinnaskaala siinsete tootjate tahtest üsna vähe. Eesti üksi ei ole siin hinnakujundaja.

Näiteks Ukrainas oli sellel aastal põud ja vili suuresti ikaldus. Euroopaski olid saagid viletsad. Seega teraviljasaaduste hinnatõus on nüüd kindel.

Meie riiki mõjutavad väga palju ka ümbritsevad maad. Kui lätlased ja leedulased ostavad Eestist hulgi ükskõik mis hinnaga teravilja kokku, siis ajab seegi siin leivatoodete hinnad üles.

Teravilja nüüdse aja hinnakujundaja on ka aina populaarsem biokütus. Kuna biokütuse tootmine järgmisel aastal saab ainult suureneda, pole teraviljasaaduste hinnalangust lootagi!

Peale rukki on ju tõusnud maailma lõikes ka maisi ja soja hinnad ning eks rukkis ning nisugi liigu nendega ühes rütmis.

Seega hinnalangust loota pole. Olukord võib stabiliseeruda või muutuda vaid siis, kui Ameerika Ühendriikides ja Euroopas saadakse head saaki.

Kuidas edasi läheb, ei oska ma öelda.