Astronoomid leidsid tähe, mis on
senileitutest kõige enam Päikese moodi. Leid lisas tuld lootustele leida
maaväline elu.
Tähe nimi on HIP 56948, see asub Maast rohkem kui 200 valgusaasta kaugusel. Kuid tähe suurus, mass, temperatuur ning keemiline koostis on nii sarnased Päikesele, et Texases McDonaldi observatooriumis asuva 2,7-meetrise teleskoobiga tehtud ülesvõtete uurimine ei andnud mingeid mõõdetavaid erisusi meie kodutähe ja äsjaleitu vahel, teatas New Scientist.
Hiljuti leitud tähed 18 Scorpii, HD 98618 ja HIP 100963 on samuti üsna Päikese sarnased, kuid neil leidub kordi rohkem liitiumi kui Päikesel.
Just liitium on oluline, sest arvatakse, et vähem liitiumi tähendab ühtlasi ka väiksemat täheaktiivsust ning vähem purskeid. Seega ei taba selliste tähtede ümber tiirlevaid planeete kõike elavat hävitav radiatsioon, selgitas Texase ülikooli astronoom Ivan Ramirez. Niisiis võib olla lootust, et just selles tähesüsteemis võib peituda elu.
USAs asuva Baltimore’i kosmoseinstituudi teadlase Margaret Turnbulli sõnul on Päikese-sarnased tähed heaks lähtepunktiks mõistusega maavälise elu otsingutel. Tema abil koostati nimekiri olulisematest sihtmärkidest maavälise elu otsingul.
"Me ei tea, kas Päikese-sarnased tähed on tingimata parim koht elu otsingute alustamiseks, kuid alustada võiksime ikkagi nendest, kuna vähemalt ühte tsivilisatsiooni sellise tähe juures me teame," ütles Turnbull ajakirjale New Scientist.
Peter Backus California Mountain View maavälise elu otsingute instituudist, kes juhib sealset maavälise elu otsimise projekti, ütles, et Päikese vastavastatud kaksik on juba nende nimekirjas sees.
"See täht on küll nimekirjas, kuid ma ei usu, et teda kuidagi eriliselt koheldakse," ütles ta. "Ei ole veel üldsegi selge, millist tüüpi tähti võiksid ümbritseda eluks sobivad planeedid. Pikapeale saame läbi vaadatud kõik nimekirjas olevad tähed."
Siiski on HIP 56948l Päikesega võrreldes üks oluline erinevus – see on umbes miljard aastat vanem. Ramireze sõnul on see veelgi huvitavam – vanema tähe ümber tiirlevatel planeetidel on seega olnud kauem aega intelligentsete tsivilisatsioonide tekkeks. “Kui eeldada, et neil tähtedel on planeedid ja neil planeetidel on elu, siis on sellel elul seal olnud kauem aega areneda,” ütles ta.
Kuigi astronoomid loodavad tähe juures asuvalt hüpoteetiliselt tsivilisatsioonilt saada raadiosignaale, tähendab tema 200 valgusaastane kaugus Maast, et ükski meie raadio- või telesignaal pole veel nendeni jõudnud. “Kui seal oleks tõepoolest intelligentseid eluvorme, ei ole nad meist veel kuulnud,” lisas Ramirez.
Seotud lood
Päikesel pole teiste tähtedega võrreldes
olemas mingeid erilisi omadusi, mis tõstaks tõenäosust elu olemasoluks. Värske
uuring lisab kaalu ideele, et maaväline elu peaks olema universumis üpris
tavaline.
Puerto Rico teadlased mõõtsid Arecibo
Observatooriumi raadioteleskoobiga meist umbes 250 miljoni valgusaasta kaugusel
asuva noore galaktika Arp 220 spektrit ja leidsid tõendeid, et seal leidub kaht
ühendit - metanimiini ja vesiniktsüaniidi, kirjutas fyysika.ee Science
Daily vahendusel.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.