Haigekassa jätab haiglad lisarahata

Haigekassa rõhutab, et lepingust tuleb kinni pidada ja ülekulu niisama kinni maksta ei saa. Üks lisaraha mittesaamise põhjus võib olla see, et sotsiaalmaksu laekumine on kasvanud vähem kui arved raviteenuste eest, mis haigekassa haiglatelt saab, kirjutas Äripäev.

Haiglad on esitanud tasumiseks ühe ravijuhtumi kohta suurema arve kui lepingus kokku lepitud, sest meditsiinitehnika, protseduurid ja analüüsid on uuenenud ja kallimaks läinud. Eelmisel aastal polnud lisataotluste rahuldamisega muret.

"Igal aastal on haigekassa lisataotlusi rahuldatud, sel aastal pole raha," rääkis Fertilitase üks omanikke ja peaarst Ivo Saarma.

Sel nädalal hakkab Eesti ühes suuremas erahaiglas uute rasedate jälgimine olema tasuline, juba arvel olevaid rasedaid teenindatakse tasuta. "Muutus tuleb seal ka nina-kõrva-kurguhaiguste päevakirurgias, kus haigekassa raha on otsas - järjekorrad pikenevad," lisas Saarma.

"Tulevikus me ei võtagi haigekassa lepingut, sest see ei võimalda anda head kvaliteeti. Haigekassa näeb selle raha eest ette 20minutilise vastuvõtu, kuid ära tasuks see end kümneminutilise juures," jätkas Saarma. "Me tahame hästi tööd teha ja head palka."

Tallinna Kaarli hambapolikliiniku tegevjuht Piret Uudeküll rääkis, et nemad soovisid näo-lõualuu kirurgia jaoks 220 000 krooni lisaraha, kuid said kirja, et eriarstiabi lisaraha ei saa.

"Ooteajad pikenevad," selgitas ta tagajärge. Laste hambaravi rahaga tuleb Kaarli hambapolikliinik välja.

Raskusi lepingus püsimisega tunnistasid ka Viimsi haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lääne-Tallinna Keskhaigla juhid. "Hoiame hinge kinni ja töötame, kuidas võimalused lubavad," märkis Viimsi haigla juht Enn Rei.

PERHi juhatuse liikme Eve Karmo sõnul käivad haigekassaga läbirääkimised. "Haliseda saab siis, kui haigekassa ütleb, et pole võimalik raha anda."