Haigekassa sunnib arste patsiente kiirkorras ravima

Tohtrid küll kinnitavad, et ravimata keegi ei jää, samas seisavad haiglajuhid fakti ees, et haiged tuleb aktiivravi normipäevade täitudes koju saata või odavamale järelravile suunata, sest haigekassa hüvitab aktiivravi vaid rangelt määratud päevade eest. Arstide arvates nõuavad tõsisemad haigusjuhtumid kaugelt rohkem aega, kui näeb ette uus ravipäevade norm, kirjutas Postimees.

Nii väheneb näiteks neeruhaiguste puhul aktiivravipäevade maksimum kümnelt seitsmele päevale, südamehaiguste puhul kümnelt kaheksale ja vähi puhul üheksalt seitsmele.

Haiglate liidu juht, Pärnu haigla peaarst Urmas Sule märkis, et haiglate liit ei näe ühtegi argumenti, mis toetaks aktiivravi voodipäevade piirarvu vähendamist.

«Haigekassa lähtub sellest, et võtab kõik Eestis ravitud haiged ja vaatab, kui palju keskmine haige ravil viibib, selle järgi vähendatakse aktiivravi voodipäevi,» kommenteeris Sule. «Keskmisena võib kõiki asju vaadata, see on nagu haigla patsientide keskmine kehatemperatuur, mille võib välja arvutada, aga mis ei näita mitte midagi, sest lähtuda tuleb igast patsiendist individuaalselt.»

Sule hinnangul ei mahu uude piirmäära kroonilised haigused, aga ka keerulisemad kirurgilised haigused.

Ka Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto kinnitab, et eelnõu mõjutab kliinikumi tööd, eelkõige kardiokirurgilisi haigeid, neeruhaigeid, kopsuhaigeid ja ka veresoonte patoloogiaga haigeid. «Nende raviperiood lüheneb kuni kolm-neli päeva võrreldes 2007. aasta keskmise ravikestusega,» sõnas Einasto.