Ma olin eile lausa ehmunud, millise
reaktsiooni tekitas minu tagasihoidlik kommentaar inflatsioonispiraali
võimalikust liikumisest lähitulevikus. Artiklile reageerisid nii Eesti Panga kui
ka rahandusministeeriumi tippspetsialistid.
Ehkki olen Äripäeva kord kuus ilmuvat rubriiki Majanduspeegel toimetanud tublisti üle viie aasta, pole makromajanduse rubriik üldsuse poolt erilist vastukaja leidnud (muu hulgas ei pandud tähele ka täpset ennustust kahekohalise majanduskasvu kohta).
Olen nõus, et sõna hüperinflatsioon kasutamine oli ehk veidi liiast. Lähtusin eelkõige termini kvalitatiivsest kriteeriumist ehk kontrolli alt väljunud inflatsioonist. Ehk oleks võinud kasutada selle asemel super- või megainflatsiooni. Eestlased on läbi aegade harjunud kasutama eufemisme, näiteks hunti on eelistatud kutsuda metsakutsuks. Paraku ei lohuta see elanikke ja ettevõtjaid, kelle raha väärtus lihtsalt haihtub.
Seotud lood
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2007. aasta
septembris võrreldes 2006. aasta septembriga 7,2%, teatab statistikaamet.
Kõik kolm Balti riiki on Eurostati viimase
ülevaate põhjal ELi riikide inflatsiooniedetabeli tipus, kirjutas Postimees.
Kiire inflatsioon sööb palku ja muudab
säästmise mõttetuks, majandusminister aga väidab, et hinnakasvu vastu on raske
midagi ette võtta.
Statistikaameti andmetel ulatus
tarbijahindade aastane kasv septembris 7,2 protsendini, mis on augustiga
võrreldes 1,5 protsendi võrra kiirem. Lähikuudel võib oodata tarbijahinnaindeksi
kasvu püsimist 7 protsendi juures.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.