Rinnavähk on küllalt levinud haigus ning
nõuab igal aastal palju elusid. Hiljuti läbi viidud uurimus aga näitas, et
enamik naisi teab rinnavähist vaid poolt tõde. Laialt on levinud näiteks vale
arusaam, et rinnavähk on alati päritav või et rinnavähi teket on võimalik
ennetada. Livescience toob välja viis peamist rinnavähiga seotud müüti.
Esimene müüt: enamasti on süüdi riskifaktorid
Enamik küsitletud tuhandest naisest arvas, et suuremal osal juhtudel on rinnavähk päritud. Tegelikult on aga vaid viiel kuni kümnel protsendil patsientidest suguvõsas rinnavähki põdenud inimesi. Üle kahe kolmandiku rinnavähki haigestunutest ei kuulu ühtegi riskigruppi.
Geneetilise põhjaga rinnavähivorm on siiski olemas. Naistel, kellel on mutatsioon BRCA1 ja BRCA2 geenides, areneb 60-80 protsendilise tõenäosusega rinnavähk. Õnneks on see mutatsioon väga haruldane.
Teisteks tuntud riskifaktoriteks on ülekaalulisus ja alkoholism, mis põhjustavad aga vaid 20 protsenti rinnavähi juhtudest. Siiski on näidatud, et ülekaalulisus kolmekordistab rinnavähiriski vanematel naistel. Alkoholism suurendab riski poolteist korda.
Paraku haigestuvad enamikul juhtudel rinnavähki täiesti tervislike eluviiside naised.
Teine müüt: Igal kaheksandal naisel diagnoositakse sel aastal rinnavähk
Enamik küsitletud naistest uskus, et aastas jääb rinnavähki iga kaheksas naine. Nii hull asi õnneks ei ole. Üks kaheksale on number, mis viitab iga naise tõenäosusele haigestuda elu jooksul rinnavähki. Aastas diagnoositakse näiteks Ameerikas rinnavähk 200 000 naisel. Kuna naisi on seal kokku umbes 150 miljonit, haigestub aastas vaid umbes iga 750. naine.
Ka on haigestunute ellujäämine küllalt tõenäoline. Ameerika vähiliidu andmetel sureb rinnavähi tõttu vaid kolm protsenti haigestunutest.
Surmavaim vähitüüp on nii Ameerikas kui ka meil ilmselt hoopis suitsetamise tagajärjel tekkiv kopsuvähk, mis on erinevalt rinnavähist enamasti ennetatav. Aastas sureb USA-s kopsuvähki 70 000 naist (muuseas, ka meestel võib areneda rinnavähk).
Kolmas müüt: rinnavähk on ennetatav
Enamik küsitletud naisi uskus, et rinnavähki saab ennetada, süües palju puuvilju ja juurvilju. Kuivõrd suurimad riskifaktorid on naine olemine ning vananemine, pole tegelikult suurt midagi peale hakata. Sa võid riski küll vähendada, kuid mitte kaotada.
Hetkel kuum
Kuula ka podcasti rahvusvahelisest õppest
Uuringute käigus ei ole õnnestunud tõestada, et puuviljad ja juurviljad vähendavad rinnavähi tekkimise tõenäosust. Siiski on näidatud, et loomse rasva osakaalu vähendamine toidus vähendab rinnavähi riski, mis on kooskõlas tähelepanekuga, et rinnavähki esineb rohkem piirkondades, kus on kombeks süüa palju liha.
Neljas müüt: rinnavähki saab ise diagnoosida Varajane avastamine ja ravi annavad ellujäämiseks parima võimaluse. Enamik uuringus osalenutest loodab aga liiga palju iseenda jälgimisele ja mammogrammidele. Mammogrammid võivad küll olla parimad käepärased diagnostilised vahendid, kuid nad on ebatäiuslikud, sest annavad liiga palju positiivseid vastuseid, tekitades asjatut paanikat. Mammogrammidel jääb avastamata ka üllatavalt palju pahaloomulisi kasvajaid.
Samuti võib olla kasu õigesti läbi viidud enese uuringutest, kuid neeed pole kaugeltki mitte lollikindlad, jättes tihtipeale avastamata tekkiva kasvaja või vastupidi tekitades asjatut muret, kui kõik on tegelikult korras.
Viies müüt: abort põhjustab rinnavähki
Levinud müüt, mida uurimuses ei käsitletud, seisneb usus, et rinnavähk võib tekkida abordi tagajärjel. Müüt põhineb 1980. aastail läbiviidud teaduslikul uurimusel, mis näitas, et teatud hormoonid põhjustasid rottidel rinnavähi teket. See legend kummutati aga 1990. aastail lõplikult.
Bushi administratsioon tõi teema Ameerikas 2002. aastal uuesti päevakorda, lähtudes enne 1990. aastat avaldatud pisematest uurimustest, mis korrelatsiooni näitasid. Nende käsul pandi ekslik info sisse ka erinevatesse infovoldikutesse ja veebisaitidesse. Suurte jõupingutustega õnnestus vastavasisuline info 2003. aastal aga eemaldada.