37% eestlastest, sealhulgas iga kolmas
Tallinna eestlane tunnetab igapäevaselt, et pärast pronkssõduriga seotud
sündmusi on eestlaste ja eestivenelaste läbisaamine ja suhted muutunud
halvemaks.
Teised rahvused tunnetavad antud probleemi isegi tugevamalt, kuna 55% mitte-eestlastest on suhete halvenemises veendunud. Kõige enam tunnetavad suhete halvenemist eestivenelased, kes elavad väljaspool Kirde-Eestit ja Tallinna ehk nendes piirkondades, kus eestivenelaste arv on võrreldes eestlastega väiksem. Kirde-Eesti venelased seevastu tundsid end Eesti riigis ja eestlastega suhtlemises võrreldes teiste mitte-eestlastega kõige paremini. Eestlaste hinnangutes olulisi erinevusi ei olnud.
Abilinnapea Kaia Jäppinen tutvustas Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 2007. aasta uurimust, millest selgus, et pronkssõduri sündmustega samalaadsete kordumist Eestis lähiajal usuvad võrdselt vähe nii eestlased (7%) kui ka teiste rahvuste esindajad (8%).
Tallinna eestlaste seas kardetakse aprillisündmuste laadsete meeleavalduste kordumist lausa 65%. 36% Tallinna venekeelse elanikkonna hinnangul on võimalik, et aprillisündmused võivad korduda.
Uurimuse kohaselt peab valdav osa Eestis elavatest inimestest olukorra lahendamisel oluliseks ühiskonna šokist välja toomist. Eestlaste ja eestivenelaste ootused ühe ja sama probleemi lahendamisel on väga erinevad. Mitte-eestlaste arvates peaksid pingeid püüdma leevendada eelkõige riigi juhid, peaminister ja president, ning kolmandaks riigitelevisioon, ETV.
Tallinna eestlased ootavad eeskätt tegutsemist venekeelselt elanikkonnalt endalt, venekeelselt meedialt Eestis ja rahvastikuministrilt. Tallinna venekeelne elanikkond ootab aktiivset tegutsemist eeskätt peaministrilt, presidendilt ja rahvastikuministrilt.