Integratsiooni sihtasutuse juhataja
Tanel Mätlik toonitas integratsiooni toimimisel ühtset haridust ja eelkõige
ühtse Eesti ajaloo õpetamist ja ühtset arusaama õpetatavast.
Mätlik ei pea vajalikuks, et näiteks vene keelsed inimesed käivad vene keelses koolis ja lävivad vaid omakeelsetega. Kindlasti aitaks kaasa kui erinevad rahvused ja vähemused saavad õpetust ühistel alustel samades koolides. " Tuleb sisse tuua Eesti ajaloo tundmine ja ühise arusaama tekitamine nii eestlastes kui mitteeestlastes," on Mätlik veendunud.
Integratsiooni põhieesmärk on säilitada vähemuste kultuurilised, usulised ja keelelised erinevused, küll aga suurendada riigiidentiteeti kõikide Eestis elavate inimeste seas. See tähendab, et meil on küll palju kuuluvusi usulisel tasandil, perekondlikult tasandil jne aga kõikide nende kõrval peame meie Eestis elavad inimesed end pidama kuuluvaks Eesti riiki. Mätlik arvab, et riigiidentiteet vajab ka eestlaste seas täiendamist ja täpsustamist aga eelkõige ühtsustunde üles otsimist.
Uus integratsioonieelnõu on plaanis üllitada detsembriks 2007. Rahvastikuministri nõunik Eva-Maria Asari sõnul valmib siis eelnõu. "Me ei saa öelda, et nüüd on integratsioon valmis," märkis Asari ning lisas, et integratsioon on kulgev protsess ja jätab alati võimalusi pürgida edasi veel parema integreerituse poole erinevate rahvuste vahel.
Seotud lood
37% eestlastest, sealhulgas iga kolmas
Tallinna eestlane tunnetab igapäevaselt, et pärast pronkssõduriga seotud
sündmusi on eestlaste ja eestivenelaste läbisaamine ja suhted muutunud
halvemaks.
Eile õhtul kinnitas Mitte-eestlaste
Integratsiooni Sihtasutuse uus nõukogu järgmise aasta integratsiooniprojektideks
kulutatava raha ja tegevuskava prognoosi.
Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus
(MEIS) maksab nii töötajatele kui ka poliitikutest nõukogu liikmetele
lisatasusid erinevate lisatööde eest, mida nad kokku tegid mullu 300 000 krooni
eest, kirjutab Äripäev.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.