Tänavu sai Tallinna lauluväljak ehitus- ja
korrastustöödeks linna- ja riigieelarvest 40 miljonit krooni, kuid tulevaks
aastaks ei pruugi riigilt vajalikku raha enam tulla.
Tallinna lauluväljakut haldav firma peaks Tallinna ja kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud leppe alusel järgmisel aastal saama vähemalt 120 miljonit krooni – 60 linnalt ja 60 riigilt –, et lauluväljak 2009. aasta laulupeoks korda saada, kirjutas Postimees.
Tänavu sai lauluväljak lisaks eelmisel aastal kulutamata jäänud rahale linnalt esimesed 20 miljonit krooni ja teist sama palju aasta lõpus kultuuriministeeriumilt, ka järgmisel aastal on lauluväljakul lootus linnalt samapalju saada.
Kas aga riik ka oma osa annab, pole sihtasutuse Tallinna Lauluväljak juhataja Riho Rõõmuse sõnul sugugi kindel. "Minu teada järgmise aasta riigieelarvesse 20 miljonit lauluväljaku jaoks planeeritud ei ole," kinnitas ebakindlat olukorda ka Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen.
Seotud lood
Järgmisel aastal jätkub pealinnas ulatuslik
kultuuriehituste renoveerimine, jätkatakse Lauluväljaku arendamist, lõpule jõuab
Lindakivi kultuurikeskuse renoveerimine ja valmib Loomaaia elevandimaja.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
allkirjastas möödunud nädalal Eesti maaelu arengukava aastateks 2007- 2013,
selle kohaselt toetab riik, seitsme aasta jooksul külade arendamist 774 miljoni
krooniga.
Laulupeo korraldamise kulud olid sel aastal
üllatavalt suured - ainuüksi lauluväljaku rendi, koristamise, tarvikute jm eest
tuli maksta pool miljonit krooni.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.