Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lauluväljak maksis kaks korda rohkem kui eelmisel laulupeol
Laulupeo korraldamise kulud olid sel aastal
üllatavalt suured - ainuüksi lauluväljaku rendi, koristamise, tarvikute jm eest
tuli maksta pool miljonit krooni.
Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul maksis eelmisel laulupeol väljaku kasutamine poole vähem ehk 220 000 krooni. Sel aastal oli juba Kalevi staadioni rent ligi 200 000 krooni, kirjutas EPL Online.
Lauluväljaku sihtasutuse juhataja Riho Rõõmus seadis oma vastuse Eesti Päevalehele nii, et väljak loovutati laulupeo sihtasutusele nädalaks tasuta. "Ma kahjuks ei tea, kust te sellised arvud võtate," ütles Rõõmus.
Maestro Eri Klas võttis noorte laulupeo
kokku ühe sõnaga – Meie. Rõhutades, et Meie sööbigu inimeste mällu suure tähega,
ja olles veendunud, et lõppenud noortepidu on kinnitus traditsiooni igavesele
kestvusele.
Tänavu sai Tallinna lauluväljak ehitus- ja
korrastustöödeks linna- ja riigieelarvest 40 miljonit krooni, kuid tulevaks
aastaks ei pruugi riigilt vajalikku raha enam tulla.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.