Kvoodid kaovad aastaks 2015

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing muretseb tootmispiirangute pärast ELi põllumajanduspoliitikas ja teeb ettepaneku, et Eesti peaks Brüsselis aktiivselt seisma selle eest, et ühise põllumajanduspoliitika (CAP) maailmaturu trende mittearvestavad turukorraldusmeetmed (nt piima tootmiskvoodid) kaoks (EPL, 27.09). Josingule sekundeerib ka Äripäeva arvamustoimetus.

Arvamusliidrite jutt oleks ju originaalne, kui poleks teada, et ELi põllumajandusministrite nõukogus lepiti juba 2003 kokku, et piima tootmiskvoodid kaovad hiljemalt 2015. Eesti on oma seisukohta - kvoodid tuleks kaotada varem - juba väljendanud ja teinud seda korduvalt ministrite kohtumistel.

Lisaks on kallinevate toidukaupade keskkonnas olulisel määral kõneainet pakkunud ELi turukorraldusmeetmed, millega võiks leevendada nõudluse kasvust tulenevat hinnatõusu. On otsustatud loobuda kesa nõudest, mis toob kasutusse suured teraviljapinnad. Loobutud on märkimisväärses osas teravilja interventsioonimeetmeist. Liberaliseeritud on suhkru- ja veiniturgu. Nüüd arutatakse teraviljade imporditollide mahavõtmist üheks aastaks.

Ministeerium tegutseb koos ministrite nõukogu ja EKga läbimõeldult ja teadmistepõhiselt. Suurim probleem on, kuidas kvootidest vabaneda. Liikmesriikides on piimakvoodile tekkinud hind, mida tootjad on kasutanud pankades laenu tagatisena, kvoot on olnud nõutud ja seetõttu likviidne. Hollandis on piimatootjad ca 40% investeeringuist kapitaliseerinud just kvootidesse, mis tagavad tootmisõigused. Seega saab kvoodist lahti öelda vaid järk-järgult, kvooti suurendades. Kuid ka siis jääb veel otsustada, kuidas toimida ületootmismaksudega.

Kvootide suurendamise ideel on ministrite nõukogus nii pooldajaid kui ka vastaseid. Viimasel koosolekul esitati ettepanek suurendada aastakvooti 5% - 10 korda seni lisatust enam. Siiski oli tegu vaid aruteluga. Aasta lõpuks peaks valmima EK piimasektori uuring, seejärel saaks ka otsuseid teha.

Seega pole tootmispiirangute ja aegunud turukorraldusmeetmete kaotamise idee uus ega ka ELi alustalasid kõigutav, vaid vajab asjatundlikku analüüsi ja eeldab riikide poliitilist kokkulepet. Sellegipoolest on tootjaile antud oluline signaal.

Mis on kvootidest loobumise hind Eestile? Raskeim on küsimus, millised mõjud kaasnevad sellega Eesti piimatootjatele. Paljud meie põllumehed on investeerinud loomapidamishooneisse ja tehnoloogiatesse. Piima tootmiskoguse suurendamine langetab pikas perspektiivis hinda, mille üle tarbijad kindlasti rõõmustavad. Ses olukorras oleks hea teada, kas tootjate kohustused pankade ees ka täidetud saavad.

Piima tootmist ei saa suurendada üleöö. Karja loomine, suurendamine ja aretustegevus on aastatepikkuse töö tulemus, mis eeldab investeeringuid hooneisse ja tehnoloogiasse ning piisava maa olemasolu. Lehm põhilise piimaandjana pole masin, et paneme teise vahetuse tööle ja saame topeltkoguse toodangut. See ongi põllumajandustootmise eripära.

Ka teraviljatoodangut on kasvava nõudluse keskkonnas võimalik suurendada alles järgmise aasta saagiga. Hinnanguliselt saab piimatootmist kasvatada vaid 2% aastas, mis viitab põhjaliku kaalumise vajadusele. Seepärast ongi välja töötatud CAP, mille üks eesmärk on turu stabiliseerimine. Pakkumist piiravad instrumendid on vaid üks abinõu, millest loobumine peab olema läbimõeldud.

2008 tuleb CAPi nn tervisekontroll. Sellega antakse hinnang 2003 jõustunud reformidele. 2009 koostatakse vahearuanne, mis suunab CAPi edasist reformimist. Eesti valitsuse keskne seisukoht on CAPi turule orienteerituse suurendamine, kuid seda tuleb teha analüüsivalt, ilma paanikata.