Hansa fondijuhid näevad Vene aktsiate tõusu

Järgneb Hansa fondijuhtide ülevaade regiooniti:

VenemaaVenemaa on sel aastal olnud arenevate turgude seas selge mahajääja. Oma rolli on siin mänginud nii poliitilised põhjused kui ka energiaettevõtete pettumust valmistavad majandustulemused esimesel poolaastal. Neljandas kvartalis ootame Venemaa aktsiaturult paremat tootlust. Seda vaadet toetab Vene aktsiate soodne hinnatase, sest riigi aktsiaturg on arenevate turgude seas üks soodsamaid, ning selginemine poliitilisel maastikul.

Ida-EuroopaIda-Euroopa aktsiaturgude hinnatasemed on teiste arenevate turgudega võrreldes kõrged. Regiooni aktsiaid toetavatena võib näha tugevat majanduskasvu. Hoolimata kiirest käibekasvust, on ettevõtete kasumlikkusele mõningates sektorites hakanud negatiivset mõju avaldama väga kiire palgakasv. 2008. aasta suhteliselt tagasihoidlikud kasumiootused on siiski turgu toetavad. Regiooni kolme suurima riigi (Poola, Ungari ja Tšehhi) ettevõtetelt ootavad analüütikud vaid 6% kasumikasvu, mis peaks ettevõtetele kindlasti jõukohane olema.

Globaalne makromajandusUSAs juba mõnda aega aset leidnud kinnisvaralaenudega seotud finantstoodete kiire kasv sai teises kvartalis järsu lõpu. Ühendriikide kinnisvarahinnad tegid läbi languse ning üha enam sai turgudele selgeks, et inimeste arv, kes ei suuda oma hüpoteeklaene teenindada, on varem prognoositust märksa suurem. Et kinnisvaralaenudega tagatud võlakirju olid suurtes mahtudes ostnud pangad ja teised finantsinstitutsioonid üle maailma, järgnes üleüldine usalduskriis, mis on toonud kaasa laenutingimuste karmistumise ja laenukulude kasvu nii ettevõtetele kui eraisikutele.

Vaatamata finantsturgude ja -sektoriga seotud riskide ulatuslikule ümberhindamisele, ei ole majandusanalüütikute konsensus globaalse majanduskasvu väljavaadete osas oluliselt pessimistlikumaks muutunud. Paljude poolt kardetud majanduslanguse ohtu USAs kuigi tõenäoliseks ei peeta, sest enne puhkenud kriisi olid USA ettevõtete kasumimarginaalid tugevad ja võlakoorem madal. Seega olid ettevõtted krediiditurgudel toimunud pingestumise eest suhteliselt hästi kaitstud. Samuti on kasvamas ettevõtete investeeringud ning tööturg püsib jätkuvalt tugevana.

2008. aastaks ootab analüütikute konsensus ühendriikide majanduselt 2,4% kasvu. Juunis oli keskmine USA 2008. a majanduskasvu prognoos 2,8%. Euroopa majanduse kasvutempo prognoos (2,3%) on jäänud juuni tasemele. Ida-Euroopa ja Venemaa osas on analüütikud muutunud seevastu positiivsemaks. Juunis Bloombergi poolt läbi viidud uuringuga võrreldes on Ida-Euroopa kasvuprognoos tõusnud 5,8%-lt 6,1% ning Venemaa 6,3%-lt 6,8%-ni.

Euroala intressiturudOotame euroala intressidelt mõneks ajaks stabiliseerumist. Kui enne juuli keskel puhkenud kriisi oli Euroopa Keskpank võtnud suuna selgelt intresside tõstmise poole, siis nüüd oodatakse keskpangalt intresside jätmist praegusele tasemele (4%). Ehkki Euroopa Keskpanga prioriteediks on jätkuvalt võitlemine inflatsiooniga, mis püsib hetkel aktsepteeritava ülempiiri läheduses, on suure osa tööst keskpanga eest ära teinud Euroopa pankade laenutingimuste karmistumine ning krediidimarginaalide tõus. Samuti on märkimisväärselt kallinenud euro vahetuskurss, mis ühelt poolt piirab imporditavate kaupade hinnakasvu ning teiselt poolt eksportiva sektori kasumlikkust.

Globaalsed aktsiaturudGlobaalsed aktsiaturud on taastanud oma juuli-augusti korrektsiooni eelsed tasemed ning mitmed aktsiaindeksid (S P 500, DJIA) on tõusnud kõigi aegade kõrgeimatele tasemetele. Siiski on põhjust aktsiate osas aasta lõpukuudel olla positiivselt meelestatud, sest kasumiootused on küllaltki madalad ning jätavad ruumi positiivseteks üllatusteks. Samuti on aktsiahinnad muutunud võlakirjadega võrreldes soodsamaks. Oluliseks riskiks aktsiaturgudele on võimalik majanduskasvu järsk pidurdumine USA-s, mis pole lähikvartalitel siiski kuigi tõenäoline. Suurimaks riskiks on aga ilmselt ebakindluse edasine kasv krediiditurgudel, milleks võib tõuke anda mõne suure panga või hedge-fondi maksejõuetuks osutumine. Täna peetakse siiski tõenäoliseks, et sub-prime laenudega seotud riskid on erinevate investorite vahel suhteliselt hajutatud ning kriis möödub suuremate tagasilöökideta, avaldades negatiivset mõju vaid finantssektori kasumlikkusele.