Investeerimispanga Suprema varahalduse
strateeg Peeter Koppel kommenteeris aripaev.ee-le, et Venemaale investeerides
tuleb leida ka õige sektor üles.
Koppel selgitas, et peamine viga, mida investor hetkel Venemaad investeerimisobjektina vaadeldes teha saab, on keskenduda ainult energiakandjate ja muude toorainetega tegelevatele ettevõtetele ning võttes näiteks nö laiapõhjalise ehk laiemal indeksil baseeruva nägemuse.
"Jah, energiakandjate eksport moodustab küll hetkel 65% kogu Venemaalt lähtuvast ekspordist ja sarnase proportsiooni ka kogu Venemaa aktsiaturu kapitalisatsioonist, kuid samas olgem ausad – neid ettevõtteid maksustatakse nii, et tõesti on maksustatud. Veelgi enam – mainitud sektori ettevõtted vajavad lähiaastatel jõulisi investeeringuid. Seega neist energiasektori vaaladest, millele Venemaa majandus hetkel toetub, pole lähematel aastatel justkui investorile midagi head oodata. Siit jõuamegi investori jaoks vast kõige olulisema järelduseni, et kasumite kasv saab tõenäoliselt tulema hoopis sektoritest, mis võidavad sisetarbimise kasvust ja vajadusest (põhivarasse) investeerida, investeerida ja veel kord investeerida. Tõsi – enamus sellistest ettevõtetest, va pangad ja kommunaalteenuste pakkujad, on kapitalisatsiooni mõistes tähtsusetud. See seletab ka seda, miks Venemaa indeksid pole viimase 12 kuu jooksul eriti kuhugi liikunud, samas kui ülejäänud arenevad turud on teinud sööste stratosfääri. Seega minu peamine sõnum ongi, et Venemaal tuleks unustada nö „laiema nägemuse“ võtmine ning hoida oma investeeringud täpses fookuses," kommenteeris Koppel.
Seotud lood
Vene majandusanalüütik soovitab eestlastel
äritulu nimel loobuda Venemaa kirumisest, kirjutas Ärileht.
Venemaa, Iraan ja teised Kaspia mere äärsed
riigid leppisid kokku, et ei luba ühelgi riigil kasutada oma territooriumi nende
hulgast mõne ründamiseks.
Hansa Investeerimisfondide neljanda
kvartali finantsturgude väljavaatest selgub, et huvitavaks võib aasta lõpus
minna Venemaal.
Investeerimispanga Suprema
investeerimisspetsialistid rääkisid täna klientidele, et nad on 12 kuu lõikes
arenevate turgude suhtes positiivselt meelestatud.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.