USA teadlased on ümarussidel teinud
kindlaks geenide paketi, mis lisaks vähi ennetamisele aeglustab ka ussikeste
vananemist, ning otsivad nüüd neile geenidele vasteid ka inimesel.
San Franciscos asuva California ülikooli bioloog Cynthia Kenyon on varem avastanud ümarussil Caenorhabditis elegans geeni daf-2, mille modifitseerimine kahekordistas ussi eluiga. Nüüd uuris ta daf-2 mõju sama ussikese 734 geenile ning leidis, et neist 29 kas aktiveerivad või pärsivad kasvajate arengut, vahendas Eesti geenikeskus.
Huvitaval kombel kaasnesid nendele omadustele ka eluea pikkust mõjutavad omadused, ja seda kindla seaduspära järgi: eluiga pikendavad geenid mõjusid pärssivalt kasvaja arengule ja eluiga lühendavad geenid omakorda reeglina soodustasid kasvajate arengut.
Kenyoni sõnul kinnitavad nende leiud teooriat, et eluea ja kasvajate arengu kontroll on sarnase geneetilise päritoluga. Et paljudel ümarussidel esinevatel geenidel on olemas ka inimvasted, otsivadki teadlased nüüd neid.
Seotud lood
Geenimanipulatsiooni abil õnnestus
teadlastel pikendada organismi eluiga kümme korda. Kui samasugune eluea pikendus
läheks korda ka inimese puhul, võiksid inimesed ühel päeval elada 800 aastani.
Oleks see üldse võimalik?
Šveitsi ja Itaalia teadlaste avastus
selgitab, miks suudavad vähirakud lõputult jaguneda.
Geen, mis kaitseb meid vähi eest, suudab
edasi lükata ka vananemist, selgub äsja avaldatud uuringust.
Liigsöömine, alkoholi ja päikesega
liialdamine on toonud kaasa vähkkasvajate esinemissageduse tõusu.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.