Šveitsi ja Itaalia teadlaste avastus
selgitab, miks suudavad vähirakud lõputult jaguneda.
Kui seni on arvatud, et telomeerides sisalduv DNA on inaktiivne ja ei transkribeeru, siis nüüd on teadlased teinud kindlaks, et telomeeridega seotud RNA transkibeeritakse telomeerides sisalduvast DNA-lt, kirjutas Eesti geenikeskus.
Telomeerid on eukarüoodi kromosoomide tümidiini ja guaniini rikastest konserveerunud järjestustest koosnevad otsmised piirkonnad, millega on seotud spetsiifilised RNA ja valgukompleksid. Telomeeridele on omistatud kromosoomide kaitse funktsiooni, samuti reguleerivad telomeerid ka raku jagunemist: iga jagunemisega kaasneb telomeeri lühenemine ning kui telomeeri pikkus on saavutanud kindla piiri, peatub raku edasine jagunemine peale umbes paarikümmet tsüklit.
Ent embrüo rakkudes ja mõnedes tüvirakkudes muudab telomeraasi nimeline ensüüm telomeeri struktuuri sedavõrd, et rakk saab jaguneda kauem. Ent ka neil juhtudel aja jooksul telomeraasi hulk väheneb ja lõpuks rakkude jagunemine peatub.
Vähirakkudes aga jätkab telomeraas telomeeride struktuuri muutmist palju pikema perioodi jooksul kui normaalsetes rakkudes ning rakud muutuvad „surematuteks“ ehk lõputult jagunevateks, mis viibki kasvaja arenguni. Teadlaste hinnangul esineb 90 protsendil kõigist inimeste vähijuhtudest telomeeride ebanormaalselt pikaajaline aktiivsus, samas on ebaselge aktiivsuse reguleerimise mehhanism.
Nüüd on Šveitsi ja Itaalia teadlased avastanud, et telomeeridega seotud RNA-d reguleeritakse telomeraasi koosseisu kuuluva valgu abil, mis võib viia telomeeride talitluse saladuste avastamiseni. Uuringu kokkuvõtte juhtautori Joachim Lingneri hinnagul võib telomeeridega seotud RNA osutuda uueks märklauaks ravimitele, mis telomeeride talituse reguleerimisega vähirakkudes peataks kasvaja edasise arengu.
Seotud lood
Vähk on eestlastel üks sagedasemaid
surmapõhjuseid. Põhjused on tihtipeale geneetilised ning eeldused vähi tekkeks
võivad olla meie organismis olemas juba sünnist saati. Tegelikult on aga
võimalik nii mõndagi teha, et vähi teket vältida või vähemalt lükata edasi
kaugemasse tulevikku.
Esiteks - sel ravil on vähem kahjulikke
kõrvaltoimeid. Teiseks – uue vähiravimi inimkatsetega on kavas alustada juba
lähema pooleteise aasta jooksul.
Vähi metastaasid kipuvad pahatihti ronima
inimeste luudesse. Tugevama skeleti korral on see oht aga väiksem. Seega aitab
igapäevane klaas piima tugevdada meie luid ning takistab ka potentsiaalse vähi
levikut.
Uue geneetilise uuringuga selgitatakse
välja eestlastele omane geenimutatsioon, mis aitab tulevikus lihtsalt teada
saada, kui suur on inimese vähki haigestumise risk – võimaldades ennetust
alustada võimalikult vara, kirjutas Eesti Päevaleht.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.