Möödunud aastal tehti maailmas 38% enam
otseseid välisinvesteeringuid kui aasta varem, kusjuures pool kogu
rahapaigutustest tuli Euroopa Liidust.
Välisinvesteeringute maht ulatus 1,3 triljoni dollarini (14,4 triljoni kroonini). Ajaloos on vaid kord see summa ületatud – 2000. aastal tehti otseseid välisinvesteeringuid koguni 1,4 triljoni dollari (15,5 triljoni krooni) eest, kirjutas Soome majandusleht Kauppalehti.
ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) raporti andmetel on pea pool kogu maailmas tehtud otsestest välisinvesteeringutest pärit Euroopa Liidu riikidest. Arengumaadest ja siirderiikidest tehti välisriikidesse otseinvesteeringuid 193 miljardi dollari (2,1 miljardi krooni) eest, moodustades 16% investeeringute kogumahust.
Seotud lood
Soome riigi suurosalusega energiafirma Vapo
otsustab kahe nädala pärast, mis on need neli sõelale jäävat asukohta, mille
vahel valitakse 500 miljoni euro ehk pea 8 miljardi kroonise maksumusega
biodiisli tehase asukoht.
Venemaa jõudis 2006. aastal
välisinvesteeringute mahu poolest arenevate riikide esikolmikusse.
Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Ernst
Young poolt üle 1000 maailma ärivaldkonna otsusetegija hulgas läbi viidud
iga-aastase uuringu kohaselt hindavad ettevõtjad Euroopat eelmise aastaga
võrreldes oluliselt vähem atraktiivseks, koos sellega on langenud ka Eesti
aktraktiivsus.
Arenevad turud Baltimaadest kuni
Ladina-Ameerikani, mis on kaetud ülemere kapitaliga, maksavad selle populaarsuse
eest kallist hinda.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?