Kadunud raudtee jälgi otsimas

Illusioonid purunevad, kui Viljandi jaamast tuleb üle kilomeetri sõita mööda laia rööpavahega raudteed, mis lõpupoole kerkib hirmuäratavasse kõrgusesse. Ja ei kusagil siledat jalgrada, vaid väga jäme killustik.

Allpool, Viljandi-Karksi-Nuia maanteel kulgevad neljarattalised näivad mudelautodena, samuti on tegemist, et kõrgelt raudteetammilt elusalt ja tervelt alla saada. See tehiskõrgendik loodi priiskaval nõukaajal, normaalsed inimesed poleks sellist tammi küll kokku kühveldanud. Mõisaküla poole sõitev susla saanuks sellelt trampliinilt ainult õhuavarustesse kaduda.

Alla tulles on endise raudtee jälg kadunud, õnneks saab abi lähedalasuva talu autoremonditöökojast. Tundub, et seal on ennegi nn raudteeajaloolasi nähtud, sest nagu muuseas vastatakse: "Mööda soovitud endist raudteetammi juba sõitsite, sest see asfalteeritud maantee ongi osaliselt endise raudtee asemele ehitatud. Ja kui tuleb ristmik, siis ise näete, kust raudteetamm edasi läheb."

Raske elu lõpeb, kui õige teeots käes. Mõnusalt sile jalgrada, ilusad vaated, rahu ja vaikus. Äkki vilksatavad puude vahel inimesed. Mida nad raudteest mäletavad? 48aastane Ilmar suretab traktorimootori välja, teeb kartulivõtus puhkepausi ja meenutab, et oli seitsmeaastane, kui selle rongiga sõitis. Sinialliku jaamast on juba hulgaliselt fotosid klõpsitud, kui künka sisse uuristatud keldrist kuuldub krobinat. Tervitushõike peale ilmub terekäe ulatusse 49aastane Viktor Teska, kes elab juba kaheksa aastat endises jaamahoones, aga noorukieas sõitis tihti rongiga toonasest kodust Türilt Mõisakülla, siitsamast Siniallikult mööda.

Saame teada, et jaamahoone originaalosa on praeguse ehitise keskel ning piiritletud tumedate joontega. Viktoril on käsil jaama ja raudtee ajalugu käsitleva näituse koostamine ning ülespanemine korralikult värvitud väikeses paviljonis. Ka aastaid tühjana seisnud Loodi jaam on renoveerimisel. Elamiseks kohandatud jaamahoonetel on vedanud, sest see tagas säilimise.

Tühjaks jäänud ja mahajäetud hooned lagunevad seevastu ruttu.

Näitan jaama uuele omanikule ja tema abilistele endisaegset fotot, kus Loodi jaama töötajad peal. Ettepanekule teha samasugune pilt praeguste heade hingedega, kes endist raudteejaama üles turgutavad, on vaksali taastaja vastu ja lubab pildile tulla siis, kui on midagi juba ära teinud.

Edasi on raudtee neelanud põld, siis aga viib endisele tammile ehitatud kruusatee suvilateni, hargneb kaheks ning kunagisest raudteetammist pole jälgegi. Müttame padrikus, sest kaardi järgi peaks trass olema käeulatuses.