Kas geenitest tõestab põlvnemist Tšingis Khaanist?

Kas see tõepoolest on võimalik või on tegemist lihtsalt rumalatele inimeste arvel raha tegemisega?

Vastuseks sellise teenuse vohamisele on mitmed geneetikud hakanud sõna võtma, väites, et neil testidel on piiratud võime saavutada reklaamides lubatut, vahendas Live Science.

„Kui testi tegija soovib lihtsalt teada, kus elavad sarnast DNAd omavad inimesed, siis seda võib ta tõesti teada saada,” ütles Deborah Bolnick Texase ülikoolist. „Kuid kindlasti ei saa ta teada, kus täpselt ta esivanemad elasid või kellena end identifitseerisid.”

Bolnicki ja tema kolleegide artikkel ilmus ajakirjas Science.

Viimase kuue aasta jooksul on vastava DNA-testi teinud üle 460 000 inimese. Suure tõenäosusega kasvab nende arv lähiajal oluliselt, sest testid koguvad üha populaarsust, on odavad ning neid on väga lihtne läbi viia.

Populaarsuse tõusule on andnud oma tõuke kuulsused nagu Oprah Winfrey, kes sai teada, et ta on suulu, või lugu Florida raamatupidajast, kellele öeldi, et tema esiisa on Tšingis Khaan.

Paraku on sellised väited väljaspool testi võimaluste piire. Tšingis Khaani haudagi pole leitud, mistõttu ei saa mitte keegi väita, et kuulus mongolite juht kellegi esiisa oleks olnud. Ettevõte lihtsalt leidis, et leitud geneetilised markerid on tavalised aladel, mille Tšingis Khaan vallutas. Ülejäänu on juba fantaasia.

„Pole mitte mingit põhjust siduda kedagi kuulsa väejuhiga,” ütles Bolnick. „Suure tõenäosusega on raamatupidaja esiisaks hoopis mõni kõvasti sugu teinud asiaat, kellest me midagi ei tea. Tavaline valearusaam on, et testid suudavad anda infot üksikisiku esivanemate kohta. Tegelikult see nii ei ole.”

Üheks suureks probleemiks on, et inimese genoomist uuritakse vähem kui ühte protsenti, mistõttu on raske öelda, kes täpselt su sugulased on ja kus nad elavad. Teine probleem on, et kui uuritakse emaliini pidi päritavat mitokondriaalset DNAd, siis saame infot ainult ema ja tema ema jne kohta. Minnes kümme põlve tagasi, saame uuritavat inimest seostada vaid ühe inimesega, kuid esivanemaid on tal ju kümne põlvkonna jooksul üle tuhande.

Bolnick ärgitab teadlasi ja antropoloogiaorganisatsioone sõna võtma, et laiemalt leviks erapooletu teave selliste testide võimalustest. Välja tuleks töötada materjalid, mis peaksid testi tegijatele kättesaadavad olema, teemat laiemalt käsitlema ning panema piirid ettevõtete võimalustele valeinformatsiooni jagada.