• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 225−0,25%39 381,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,86
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 225−0,25%39 381,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,86
  • 23.10.07, 15:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti esioptimist ja -pessimist Washingtonis

Eesti Panga president Andres Lipstok ja rahandusminister Ivari Padar on teeninud Äripäeva toimetuses ära Eesti esioptimisti ja esipessimisti tiitlid. Nädalavahetusel Washingtonis Maailmapanga ja IMFi aastakoosolekutel osalenud Lipstok ja Padar selgitavad, kas sel ka alust on.
Rahandusministeeriumi kasvuprognoos 2008. aastaks on 7,3%, Eesti Pangal aga vaid 4,3%. Kuidas seda seletada, et rahandusminister ja keskpanga president saavad asjadest nii erinevalt aru? Ega see erinevus nii suur polegi. Asi on selles, et prognoosidel on mitu kuud vahet. Rahandusministeeriumi kevadised lähteandmed olid parema väljavaatega, meie tegime oma prognoosi oktoobris. Nominaalarvudes pole vahe suur. Tõsi, 2009. aastal erinevus kasvab. On kolm Eesti majanduskasvuprognoosi 2008. aastaks – meie 7,3%, keskpanga 4,3% ja IMFI 6%. Eks see tõde seal vahepeal ole. Meie lõime oma prognoosi lukku augustis, sest pidime hakkama selle pealt eelarvet tegema. Ja arvestasime ka ohuga, et prognoosid võivad muutuda. Samas ennustab Eesti Pank 2008. aastal ülejääki 1,1% SKTst ja rahandusministeerium 1,3% - vahe pole suur.
Liptsok:
Padar:
Oleme alati olnud kõigi lemmiklaps, aga nüüd on taevas tumedam. Kas toon on muutunud? Toon on ettevaatlikum. Eks kiitust jagatakse ka lapsele, hiljem hinnatakse teda juba kriitilisemalt. Suurt vaimustust ei ole. Asi on selles, et 2004. aastal, kui me ELiga liitusime, olid hoopis teised murumängud. Tänu võimendusele oli ka tempo kõrge ja see tekitas negatiivseid asju, millega me nüüd tegeleme. Lõputult ei saa ju wunderkind olla. Edulugu jätkub – meil on väike välisvõlg ja ülejäägis eelarve –, aga me pole enam uuestisündinud, vaid hakkame muutuma tavaliseks Euroopa riigiks. Vanast heast wunderkindlusest üksi söönuks ei saa.
Lipstok:
Padar:
Kas meie järgmise aasta riigieelarve ei ole üle paisutatud? Kui nüüd vaadata meie 4,3%-list majandusprognoosi, siis mina julgeks öelda, et ta on natuke liiga optimistlik. Aga seda taandab suurem ülejääk. Kui meie prognoos nüüd peab, siis ei saa öelda, et 2008. aasta oleks balansist väljas, aga 2009. on küll lõhe suurenenud. Meie nägemus on konservatiive, aga me saame ka aru, et pole põhjust nuga välja võtta. Alles siis, kui meil läheb kehvasti, võib öelda, et valitsusel olid valed numbrid. Täna pole põhjust seda öelda. Kõik on tehtud õigesti. Reservid on planeeritud. Lihtsalt augustis olid kõik kasvuprognoosid 7% ümber. Aga eelarve on tehtud selliselt, et kui kasv langeb ka alla 5%, siis peab eelarve vastu.
Lipstok:
Padar:
Loe lisa homsest Äripäevast.

Seotud lood

Uudised
  • 18.09.07, 14:26
Lipstok: investorid võivad kaotada usalduse Eesti majanduse vastu
Lisaeelarve suurendamine annab lisapanuse sisenõudluse püsimisele prognoositust kõrgemal tasemel. Selline situatsioon võib vähendada investorite usaldust majanduse vastu, leiab Eesti Panga president Andres Lipstok.
Uudised
  • 11.10.07, 15:28
Padar: õnn on tulnud meie õuele
Tänasel valitsuse pressikonverentsil andis rahandusminister Ivari Padar ülevaate, kuhu kavatsetakse paigutada 53 miljardit eurotoetusi.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele