Toiduainetööstuse võidukäik

Alles see oli, kui kinnisvaraarendajad võisid küsida, millist hinda iganes - ikka osteti. Nüüd on kinnisvarasektoris olukord muutumas, tõusma hakkavad hoopis teised valdkonnad. Kätte on jõudnud toiduainetööstuse võidukäik. Tuleb vaid toota ja tõsta hindu enam-vähem mõistlikkuse piires. Kuid tarbijal on toidukaupadest ikka defitsiit - tagasi on aeg, mil poeletid on mõnest tootest tühjad.

Kõige teravam on kriis piimatoodete turul. Paljud Eesti tootjad on otsustanud piimatoodete tootmise asemel eksportida piima- ja koorepulbrit kohaliku turuhinnaga võrreldes tunduvalt kallimalt. Kohalikule turule mõeldud piim on väga kallis või ei jagu seda piimatoodete tootmise jaoks üldse.

Piima kokkuostu baashind on 2007. aasta algusega võrreldes kallinenud ligi 30 protsenti. Aasta algul oli see keskmiselt 3,85 krooni, 1. juulist tõsteti see 4,20 kroonini ning nüüd on piima kokkuostu baashind ligi viis krooni kilogrammi eest. Kui piima kokkuostuhind tõuseb 10 senti liitri kohta, kallineb juustukilo hind krooni võrra. Piima kokkuostuhind mõjutab otseselt kõigi piimatoodete müügihinda, 70-80 protsenti piimatoodete omahinnast moodustab just toorpiima hind. Kui Põltsamaa Meierei Juustutööstuse 150grammine Ehtsa Taluvõi pakk maksis aasta algul kauplustes kuni 11 krooni, siis nüüd ulatub hind 17 kroonini.

Konjunktuuriinstituudi andmeil kallines augustist septembrini piimatoodetest kauplustes kõige rohkem või, 6,3 protsenti. Põhjus oligi täpselt sama - paremat hinda ja suuremat kasumit otsides viivad Eesti piimatööstused võiks kasutatava koore naturaalselt või pulbrina välismaale. Paljud neist on võitootmise määramatuks ajaks seisanud või on tootmiskoguseid oluliselt kärpinud. Koduturule toodab võid vaid Saaremaa piimatööstus ja Põltsamaa Meierei Juustutööstus.

Suure tõenäosusega tõuseb piima kokkuostuhind lähiajal veelgi. Piimatoodete tarbimine kasvab maailmas jõudsalt, seda eeskätt jõukamaks muutuvate suurte arenevate riikide arvel. Piimatooted on avastanud näiteks India ning Hiina tarbijad, keda peaminister õhutab piima jooma.

Maailmaturu trendid ja nõudlus jõuavad kiiresti ka Eestisse. Lõuna-Eesti piima kokkuostmise vastu tunnevad huvi Läti tootjad, kes on valmis pakkuma juba 5,6 krooni liitri eest. See on lähiajal täiesti reaalne hind.

Kui on tarvis rohkem piima, võiks seda ju rohkem toota? Tänu uutele lautadele ja sihikindlale aretustööle on lehmade piimaand tõusnud ja tõuseb veelgi. Probleem on aga selles, EL on määranud Eestile piima tootmiskvoodid, millest rohkem toota ei tohi. 31. märtsil lõppenud kvoodiaastal müüsid Eesti piimatootjad piimatööstustele ja otse lõpptarbijaile 600 400 t piima, mis on 93 protsenti Eestile määratud kvoodist. Kvoodist rohkem ei tooda keegi - ületootmise eest tuleb maksta röögatut trahvi. Odavam on ületoodetud piim maha valada.

Eestile määratud piimakvoodid kaotavad kehtivuse hiljemalt 2015. aastal. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing koos piimatootjatega on avaldanud aktiivselt arvamust, et valitsus peaks Brüsselis võitlema selle eest, et kvoodid juba varem kaotataks. Kui nõudlust on, siis miks keelatakse seda rahuldada? Pärsib see ju majandust ja mõjub hävitavalt Eesti ekspordivõimele.

Praegu on olukord selline, kus kõik piimatootjad üksteisest sõltumatult tõstavad kord kuus toodete hindu. Mitmendat kuud järjest. Ajamahukas ja tehniliselt keeruline ettevõtmine. Hoolimata järsult tõusnud hindadest ei ole poodide tellimused vähenenud. Vastupidi, poeletid on kohati piimatoodetest tühjad. Piimatööstus ainult tootku, müügu ja tõstku hindu, kuidas vaja. Ikka ostetakse. Võid lausa rabatakse lettidelt, nagu kortereid kinnisvaratuhina hiilgepäevil.