Eesti edukaim maadevahetaja on Maret Kübar
veedab rahulikku vanaduspõlve maakodus Soontagal, ta ei ole seotud ühegi
ettevõttega ning talle kuulub vaid üks pisike maatükk Unikülas, kirjutas Eesti
Ekspress.
Mõned aastad tagasi ostis, müüs ja vahetas naine metsi ja maid päris hoogsalt: Jõgevamaal, Tartumaal, Võrumaal ja mujalgi, pealtnäha uskumatu eduga suutis proua riigiga kaupa teha enam kui 700 hektari looduskaitsealuse maaga, pannes sellise massiivse äriga kahvatuma isegi maadeafääri peategelaste saavutused.
Ema esindas maadeäris poeg endine odaviskaja Margus Kübar, kes on Tartu Selide võimuperekonna hea tuttav, kui Ekspress Margus Kübarale helistab, ütleb mees kohe, et selliseid “nalju”, millega maadeafääri peategelased on hakkama saanud, ei maksa tema tehingute tagant otsida: “Kõik toimus nii, nagu kord ette näeb."
Kinnistusregistri andmetel on Kübarad aastatel 2000–2002 eraisikutelt kokku ostnud mitmeid looduskaitsealuseid maatükke Karula kaitsealal ja mujalgi, kasutades selleks põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi ning Anti Seli firma OÜ Klasoner laenuabi, Klasoneri kasuks seati Kübara maatükkidele kolm hüpoteeki, summas üle miljoni krooni.
Kübar selgitab, et Karula kinnistute omanikud loobusid maadevahetusest, sest see oli niivõrd keeruline protsess, ja müüsid oma kinnistud ära. “Maa hinnad 2000. aastal olid tänasega võrreldes naeruväärselt väikesed, mitu korda odavamad kui täna,” ütleb Kübar.
“Ma ei ütleks, et maadevahetus on hea äri,” üritab Kübar üldlevinud arusaama umber lükata, “kõik minu vahetused võtsid aega kolm-neli aastat, see tähendas raha-, aja- ja närvikulu, muudkui tüütasin ja tüütasin ametnikke, kuni nad ütlesid, et lubavad maid vahetada, et ma nad ainult rahule jätaks.”
Seotud lood
Tallinna Vineeri ja Mööblikombinaadi omanik
Pjotr Sedin plaanib Kohila külje all vineerikombinaadi laiendust ning ostis
selleks krundi maadevahetuse afääri kahtlusaluse Tarmo Pedjasaare ja tema
kaitsja Raul shy;Markuse firmadelt, kirjutas Eesti Ekspress.
Merko Grupi tütarfirma maksis selle aasta
septembris maadevahetuse skandaali võtmekujule korraga enam kui 19 miljonit
krooni, samas pole lõpuni teada, kellele see raha läks.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.