Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas
aripaev.ee päevaküsimusele Eesti veinide tarbimise kohta, et ei ole väga palju
Eesti veine joonud.
Kõige rohkem on ta kokku puutunud Põltsamaa Kuldsega, kuid üldiselt ei eelista selliseid magusaid marjaveine. "Ma ei joo magusaid marjaveine," ütles minister.
Üldistest veinitarbimisharjumustest Maret Maripuu rääkima ei soostunud, põhjendades seda väga väikese veinitarbimisega, mistõttu jäi välja selgitamata ka tema isiklik lemmik.
Samal arvamusel oli ka ajakirjanike liidu president Marica Lillemets, kellel enda sõnul puudub igasugune arvamus Eesti veinidest, kuna ei ole nende tarbija.
Valtu Veini tegevjuht Tõnu Teder ütles aripaev.ee-le, et Eesti veinitootjad lõpetavad ridamisi tegevust või asendavad pudeliveini muude tootegruppidega.
"Mingil määral on Põltsamaal (Põltsamaa Felixil - toim.) õigus, kui nad ütlevad, et veinitootmine ei tasu ära. Mitmed veinitööstused on tootmise lõpetanud ja tänavu lõpetas tegevuse ka seitset tootjat ühendanud veiniliit," rääkis Teder.
Seotud lood
Veinide hulgimüüja AS Grape nõukogu esimees
Lembit Tamm teatas, et vabandab firma veinikonsultandi Andre Peremehe öeldu
pärast kodumaiste veinitootjate ees.
AS Dunkri Kaubanduse tegevjuht Arvo Kask
ütles, et kindlasti ei jaga tema AS Grape veinikonsultant Andre Peremehe
arvamust, et Eesti puuvilja- ja marjavein on solk.
Alkohoolsete jookide hulgimüüja AS
Grape veinikonsultant Andre Peremees ütles, et Eesti puuvilja- ja marjaveine
tuleks nimetada solgiks, millel puudub tarbijaskond.
Valtu Veini tegevjuht Tõnu Teder ütles
aripaev.ee-le, et Eesti veinitootjad lõpetavad ridamisi tegevust või asendavad
pudeliveini muude tootegruppidega.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.