Mind on kaua huvitanud, kas maitsed on midagi, mis ma ette kujutan või on need ka tegelikult olemas. Seda Visiooni tehes teadjatega vesteldes leidsin lõpuks vastuse - ma lihtsalt kujutan ette. Maitseid on vaid viis.
Tegelikult tunnen hoopis lõhnu, näen värve ja tunnetan imagot. Kallis õlu maitseb ikka parem kui odav lake. Kui see minuni jõudis, sain aru, et olen õigel teel, maitsete maailm on mu kontrolli all. Ma võin saada parimaks sommeljeeks või tippgurmaaniks, peab ainult tahtmist olema ja aega pühenduda. Ja kindlasti peab mõtlemine õige olema, soov asju üksteisest eristada, kohut mõista, et milline asi on parem kui kahemilline. Selle teadmisega võib istuda isegi oma Opelisse, mis sõidab siin edaspidi kirjeldatud Porschest varanduse võrra kehvemini, ning ikkagi õigeks ajaks tööle jõuda.
Kui see osa maailmast on selge, võib asuda otsima Eesti oma maitset, rahvusjooki või kallist kööki. Vaevalt, et Eesti kalvados nüüd Eesti Nokia on, aga oma kodumaine Motorola - miks mitte? Alkohol mängib meie elus suurt rolli, isegi siis, kui oleme täiskarsklased - tööstusharu annab tööd tuhandetele. Me ei saa toota šampanjat, kuna selleks ei ole õigust, aga midagi me teha ikka võime. Tähtsaim on meeles pidada, et šampanja ei ole mitte viinamarjast vahuvein, vaid eelkõige kirgede paradiis patusel maal. Maailma parim köök võib olla kas või Islandi fusion, aga parim kokk on ikka tühi kõht.
Seotud lood
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.