Õllelettide parimad pojad

Ajaloolased hindavad õlle vanuseks umbes kuus tuhat aastat, aga seda põhjusel, et nad ei näe kaugemale, mitte et ta just siis leiutati. Vanimaid kirjalikke viiteid õllele on leitud vanast Egiptusest ning Mesopotaamiast.

On olemas kolme tüüpi õllesid. Esiteks metsiku pärmiga kääritatud õlled ehk lambic-õlled, mida tehakse Belgias Brüsseli linna lähistel, neid Eestis praegu saada ei ole, vähemalt Visiooni tiimil ei õnnestunud neid leida. Tihti on lambic-õlled lisaks veel maitsestatud.

Teiseks on olemas pinnakääritusega õlled ehk vana stiili õlled. See tähendab, et kõik vanad õllemaad, näiteks Inglismaa, tegid kõik ainult pinnakääritusega õlut. 19. sajandi keskel hakkasid sakslased tegema põhjakääritusega ehk põhjapärmiga õlu. Seda toodeti keldris, mille järgi ka nimi anti - lager on saksa keeles kelder. Pinnakääritusega on kõik ale-tüüpi õlled.

Lager'ite maitse saadi oluliselt neutraalsem ning põhja vajunud pärmi andis veel uuesti kasutada. Õllekolonnid on alt koonuselised, nii et pärast saab põhja vajunud pärmi kraanist taas välja lasta uuesti kasutamiseks. Käärimine toimub hästi madalal temperatuuril, umbes kahe kuni viie kraadi juures ning võrdlemisi kaua. Ale'ide maitse on "lilleline ja puuviljaline", nad on huvitavad õlled.

Tänapäeval, kui tulla Saksamaalt ida poole, toodavad kõik ainult lager-õlut. Lääne poole toodetakse valdavalt ale-õlut.

On olemas ka valged õlled, mis on valdavalt nisuõlled ja mida tehakse samuti pinnakäärituse põhimõttel. Weissbier valatakse pudelisse koos õllepärmiga, mis seistes põhja vajub. Vahel valatakse õlu välja ilma selleta, vahel loksutatakse segamini ja juuakse koos, kuidas keegi.

Värvidest rääkides on veel olemas ka punased õlled, kuid see ei ole enam õlleliik - õlle värv sõltub linnase röstiastmest, mis võibki anda punase tooni. Või musta. Ale'isid nii kahvatuid kui lager'id ei olegi olemas, nad on alati sügavamad ja tõmmumad. Võiks tõmmata isegi paralleeli veinimaailma, kus lager'id oleksid siis valged veinid ja ale'id vastavalt roosad ja punased veinid.

Toimetusse õllesid testimiseks valides püüdsime välja jätta odavad laiatarbeõlled ning keskenduda huvitavamatele maitsetele ning markidele, mida Eestis liigub. Maitseid aitas hinnata selle valdkonna guru kirjanik Peeter Sauter, kes tavaliselt joob iga päev niigi umbes kümmekond õlut, kujundaja ning kirjanik Sverre Lasn, kelle õlletarbimine on keskmine ning mina, tavaline ajakirjanik, kes viimased kümme aastat ei ole üldse õlut joonud. Järgnevad dialoogikatked iseloomustavadki siin parimaid õllesid, mis me kodumaa lettidelt leidsime.

Peeter Sauter: "Minu jaoks on ta kergelt lurr, aga mekk on pehme ja mõnus."

Henrik Aavik: "Minu jaoks on ta aga kibe lihtsalt."

Sverre Lasn: "Lohutan sind, iga õllega tänase õhtu jooksul läheb asi pehmemaks ."

SL: "See on õlu, mida mina võiksin juua kogu aeg. Sellist õlut võiks külmutuskapp olla pidevalt täis, kui ukse lahti teed, siis näed - seal on paar tükki veel."

PS: "Mina kahtlen - see on selline tugeva maitsega õlu, sa tüdined ära. Sellepärast ma joongi erinevaid õllesid, et oleks vaheldust."

HA: "Inimesele, kes õlut ei joo, on see küll hea õlu, väga hea leebe maitsega."

SL: "Kunagi oli aeg, mil jõuluporterit oli raske kätte saada. Kui müüdi, siis pidid kohe kasti ära ostma, sest rohkem sa teda ei näinud sel aastal. Fullersi maitse meenutab mulle Saku jõuluporterit."

PS: "Kui volüümiga juua, siis ei taha sellist tugevat maitset."

SL: "Aga sa ju jood muidu Saku tumedat kogu aeg!"

PS: "No sellega ma olen lihtsalt nii harjunud. Näiteks kirsiõlled ja sellised, sa võid neid natukene juua, aga sa ei joo neid nii, et neli-viis pudelit. Siis on parem ikka selline klaar kraam."

SL: "Jah ma olen sinuga vist nõus, ma jooks teda iga päev pudeli või kaks koos teiste õlledega, mitte päris kogu aeg."

PS: "Mina joon esimese õlle päevas kohe hommikul, see on selleks, et tööde vahel vahet pidada, ma ei oska mingit muud moodi pausi teha, ma ei suitseta."

SL: "Oo … vaata vahtu!"

HA: "Minust saab vist nüüd nisuõllede mees… See on küll maitsev!"

PS: "Kergelt gaasine ja hästi spetsiifiline, õudselt mõnus!"

SL: "Tõlkes tähendab vist ürgvalge."

PS: "Jajah, Urfaust oli see, millest kunagi hakati kõiki Fauste kirjutama."

PS: "See on tõesti hea kraam, kus seda müüakse?"

HA: "Ma arvan, et Stockmannis."

SL: "No tõesti ülileebe."

PS: "Meenutab nagu koduõlut."

SL: "Proovime siis siia kõrvale kohe teist nisuõlut, seda Franziskanerit."

SL: "Nisuõlut hakati kunagi Saksamaal tegema, kuna õigus õlut teha oli ainult ülikutel, talupoeg ei tohtinud õlut teha. Samas, nisust võis teha, kuna see ei olnud nagu nii õlu. Kloostrid olid muidugi veel eraldi."

PS: "See on nüüd pruunim, rohkem karamellistatud justkui."

HA: "Eelmisele jääb küll veidi alla minu arust."

SL: "Lamedam maitse ja gaasi rohkem."

PS: "Gaasi on siin palju rohkem."

PS: "Oo… See on väga teist moodi maitsega küll!"

HA: "Minu treenimata keelele ikka liiga kibe ja õel."

PS: "Mulle see näiteks ikka väga meeldib! Kergelt kibeka maitsega."

SL: "Lõhn oli tal alguses nagu autokummil. Muuseas, need inglise õlled tunduvad maitse järgi kangemad, kui nad tegelikult on. See on jälle ainult neli ja pool pööret."

HA: "See organic tähendab vist, et ta on toodetud mahedast toorainest."

SL: "Vilja järelmaitse tuleb kuidagi läbi humala."

HA: "Mina jään endiselt seisukohale, et amatöörile kibe, näritud õhupall."

PS: "Õlled peaksid olema jahedamad, mõni kommimaitseline võib soojem olla, aga see peaks vist jahedam olema."

HA: "Oo … vot see on hea!"

SL: "Ma ju ütlesin, et iga järgnev õlu muutub järjest maitsvamaks."

HA: "Arvad, et sellest? Vist ikka on ka hea õlu."

PS: "Kõige parem oli siiamaani minu jaoks ikkagi Ayinger, nii head pole ammu saanud, kuid ei saa vist võrrelda valgeid õllesid ja teisi."

SL: "Hästi mõnus lõhn ja kuidagi täidlane maitse. Imetlusväärne, kuidas nad suudavad teha sellist lahjat õlut nii küllusliku maitsega. Kogemused."

PS: "Joel Sanga tõlgitud Robin Hoodi raamatus oli vanasti ju ainult kahte sorti õlut, seal ajasid nad õlut kaks korda aastas, algul nad joovad head oktoobriõlut, siis nad joovad sellist kanget oktoobriõlut, kuni mingil hetkel hakkavad jooma märtsiõlut ja ring jätkub kuni oktoobrini."

HA: "Huvitav millest nad seda märtsis tegid? Külvijääkidest?"

SL: "Vanas Egiptuses oli lausa probleemiks, et tehti nii palju õlut, et külviks kippus nappima. Vaaraod tegid seaduse, et õlut võib teha vaid siis, kui piisavalt vilja on kõrvale pandud. See võib muidugi udujutt olla. Sealtkandist on õlu väidetavalt ka alguse saanud - vilja hoiti suletud savinõudes, mis jäid Niiluse üleujutuste alla, vesi läks nõusse ja vili käärima. Ilmselt mõni hulljulge proovis ja avastas, et mõnus kraam."

HA: "Ei ole vist nii hea kui esimene Ayinger, aga see ei tee temast kuidagi veel mitte-ülihead-õlut."

SL: "Ei ole nii gaasine. Mina valiks igatahes selle parimaks nisuõlleks. Ta on pehmem."

PS: "Mulle meeldib see umbes sama hästi kui eelmine Ayinger. See on pisut kirbem, eelmine oli softim."

SL: "Üks neist oli kangem, aga maitse järgi seda vahet küll ei tunne."

HA: "Esimene üllatas nii suurelt, et jäi meelde maitsvamana. See siin on veel parem."

PS: "Minule vist meeldib endiselt see esimene kangem Ayinger veidi enam."

SL: "On olemas ka kristallvalged õlled, kust pärm on välja filtreeritud, nii et nad on klaarid ja selged."

HA: "Väga palju vahtu. Minu arust on vaht oluline peamiselt neile, kes kannavad vuntse."

PS: "Vaht meeldib ka lastele, nad tulevad minult vahel küsima."

SL: "Karamelli maitse. Väga kvaliteetne ja huvitava õunalõhnaga. Tundub kange."

PS: "Minu jaoks on see noor õunavein. Ei saagi aru, miks selline õlu just. Samas miks mitte, on ju vist Kivirähk öelnud, et eestlase jaoks on kõige parem vein viin."

HA: "Väga meeldiv õlu, aga samas ei midagi erilist, ei suuda nagu üllatada meeldivalt. Samas on sildilt näha, et palju auhindu on võidetud."

SL: "Jah, ale'ide maailm väärib avastamist."

SL: "Seda olen ma joonud palju liitreid. See on nagu Saksamaa nisuõlle Saku Originaal. Mulle valged väga meeldivad, ma joon isegi Baltika nr 8-t. Ainult Saku Valges on veidi liiga palju gaasi, see väga ei istu. Saksa nisuõlled on väga maitsvad, küpsed ja pehmed. Pool Saksamaad nisuõlut peaaegu ei tee - Kesseli kõrgendikuni ja kõik, edasi jääb asi hõredamaks."

PS: "No see on ju väga hea õlu! Ayingeriga sarnane."

HA: "Meenutab jah, poolel teel Ayengerini mu meelest. Tõesti maitsev."

SL: "Ma kardan, et mu maitsemeel hakkab juba tuhmuma nii paljude erinevate maitsete üle otsustamisel. Ma pole midagi välja ka sülitanud, kõik läks alla. Pole professionaalne."

SL: "See Ayinger ei ole enam nisuõlu. Põhjakääritusega tume õlu hoopis."

HA: "Minuarust on selle õlle juures kohe tunda, kuidas kõik õlled on ühe maitsega. Selline karamelline tume õlu."

PS: "Kui ma ei oleks täna ühtegi õlut saanud ja sa teeksid selle lahti, siis see oleks jõle hea õlu, aga nüüd see esimene Ayinger oli ohoo, teine oli ohoo teist moodi, aga sama rida ei saa lõputult jätkata. Võistlustel kahekümnes miss on väga ilus, aga tema vormid on ikkagi nagu eelmistelgi. Me olme ennast täna juba liiga ära hellitanud. Nii ka väike laps viskab ennast lõpuks selili ja vehib kätega ja ei tea enam, mida ta tahab."

HA: "Väga mahe! Porter on alati selline raske ja rõhuv, ma nagu mäletan, selline leinaõlu, aga see on väga meeldiv. Kohvi maitse nagu oleks."

SL: "Tuntav on suitsu maitse, nagu sakslaste Rauchbier."

PS: "Tõesti väga tugev kohvi maitse. Seda võibki hommikul juua - kohv olemas ja sigaret ka nagu tehtud, kui suitsumees oled. Samas nimi nagu peletab, "London Porter" on selline nimi, mis pandaks kusagil Smolenskis, Tartus tehti English Ale'i, liiga klassikaline. Mind selle juures üllatab, et see ongi tehtud Londonis."

SL: "Minu jaoks liiga tugeva maitsega."

PS: "Oo… See on väga hea!"

SL: "Sa ei joo veel seda, sa jood alles Porterit. Siia sisse oleks nagu viina valatud. Seitse kraadi on minu piir, üle selle muutub õlu selliseks, et ma ei taha seda juua."

Vaikselt otsustab kollektiiv testimise lõpetada, ära on tehtud suur töö ning tõestatud, et Eesti poodide valikus olevate märjukestega võib sügavalt üllatada ka väga kogenud õllejoojaid ning positiivseid kommentaare saab kätte isegi põhimõttelise õllevältija suust.

Foto: Meeli Küttim