Skanska EMV peadirektor Tuomas Särkilahti
ütles täna aripaev.ee-le, et lisaks hiljuti tagasi astunud ettevõtte
tippjuhtidele Olaf Hermanile ja Jaanus Otsale on ettevõttest on veel juhtivaid
töötajaid lahkumas.
”Mõni on veel lahkumisavalduse andnud, aga päris paljud võtmetöötajad on otsustanud jääda. Praeguseks on meil selge, kes lähevad ja kes mitte,” ütles Särkilahti, kes nimesid siiski avalikustada ei soovinud. ”Puudu on veel vaid mõni nimi. Kavatseme nendest peagi avalikkust teavitada,” lisas ta.
Särkilahti sõnul tegeleb ettevõte praegu aktiivselt uute inimeste otsimisega. Vaja on nii tippjuhte kui ka näiteks projektijuhte. Mõni hea kandidaat on juba välja valitud, samas töötavad Skanska heaks ka personaliotsingufirmad, kes teevad sihtotsingut.
”Otsime ka uut tegevjuhti. Mina olen siin vaid ajutiselt,” märkis Särkilahti, kes loodab, et uus juht leitakse paari lähema kuu jooksul.
Koos juhtide vahetusega toimuvad Skanskas suuremad ümberkorraldused, mille käigus muudetakse siinne ettevõte kogu grupiga tihedamalt integreerituks.
”Minu ülesanne on siduda Eesti ettevõte tihedamalt kogu grupiga. Tahame muutuda rahvusvahelisemaks. Skanska grupp on maailma üks suuremaid ehituskontserne, kus on väga palju kasulikku oskusteavet. Tahame oma teadmisi üksteisega paremini jagada,” selgitas Skanska juht.
Septembri keskpaigas panid erimeelsuste tõttu soomlastest omanikega ametid maha Skanska EMV juhataja Jaanus Otsa ja juhatuse liige Olaf Herman.
Seotud lood
Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimehest
Olle Hormist saab Skanska EMV juhatuse esimees.
Detsembri algusest Skanska ehitusjuhina
tööd alustav Tarmo Lige ütles aripaev.ee-le, et tööjõuliikumine on
normaalne protsess, kuid igal spetsialistil on au Skanska EMVs
juhi positsioonil töötada.
Skanska EMV uue ehitusdirektori ja juhatuse
liikmena asub detsembri alguses tööle endine ehitusettevõtete liidu juht Tarmo
Lige.
Endised Skanska EMV juhid ning head sõbrad
Jaanus Otsa ja Olaf Herman ajasid oma põhitöökoha kõrvalt muljetavaldavat
kinnisvaraäri.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.