Töölesõit on ohtlikum kui te arvata oskate.
Autosõidu ajal hingab kaugelt tööl käiv inimene sisse rohkem kahjulikke ühendeid
kui kogu ülejäänud päeva jooksul kokku.
USAs Los Angeles tehtud uuringu järgi veedab keskmine juht seal päevas rooli taga 1,5 tundi. Liikluses veedetud aja jooksul saab ta kätte 33-45 protsenti päevasest kahjulike saasteainete kogusest, enamasti on need pärit diiselküttest ning üliväikestest õhus lenduvatest osakestest. Kiirteedel on peamiseks saasteallikaks diiselveokid, mis eraldavad kõige rohkem kahjulikke saasteaineid, vahendas Live Science.
„Kui sa ei suitseta ning järgid tervislikke eluviise, siis on tööle sõitmine päeva kõige ebatervislikum tegu,” ütles Lõuna-California ülikooli arstiteaduskonna keskkonnatervise teadur Scott Fruin. „Enim üliväikesi saasteosakesi hingavad sisse linlased ning need, kes käivad pika maa tagant tööl.”
Just need osakesed kujutavad suurt riski tervisele, sest need suudavad läbistada rakuseinu ning levida üle kogu keha. Osakeste süüks on pandud südamehaiguste teket.
Varasemad uuringud on andnud samasuguseid tulemusi. Koolibussidega kooli sõitvad lapsed hingavad sisse rohkem saastet. Londonis taksode, busside ning autodega liikujad saavad suurema saastedoosi kui ratturid või jalakäijad.
Äsjases uuringus mõõdeti saastust spetsiaalse elektriauto abil. Videokaamera salvestas liiklust auto ümber Los Angelese ümbruse kiirteedel ning linna sisenevatel magistraalidel. Mõõtmisi tehti 2003. aastal kolme kuu jooksul veebruarist aprillini ning seejärel valiti välja neli tüüpilist päeva, mida analüüsiti sekundihaaval nii video kui statistika põhjal.
„Me vaatlesime esmakordselt liiklusolusid nii detailselt ning osutame teguritele, mis panevad autosolijad kõige suurema saastekoorma alla,” ütles Fruin. „See, et teatud kindel autotüüp – diiselveok – osutub kiirteel suurimaks saasteallikaks, oli ootamatu.”
Kui autoaknad hoida suletuna ning kasutada režiimi, mis ajab ringi autos ringlevat õhku, on võimalik saasteosakeste hingamisteedesse sattumist vähendada, kuid heitgaaside eest pole pääsu.
„Sõitke vähem autoga, see vähendab kahjulike ainete poolt tehtud kahju,” lisas Fruin.
Seotud lood
Teadusuuringud seostavad peeneid
saasteosakesi infarkti, vähi ning mitmete raskete kopsuhaigustega. Ometi on ka
inimeste tundlikkus saastunud õhu suhtes erinev.
Lõppeva nädala kümme loetumat artiklit
Novaatoris:
Täna avalikustatud Tallinna linna
õhukvaliteedi uuring kohta toob välja kümme kõige saastunuma õhuga
piirkonda Tallinnas.
Peente saasteosakeste tõttu sureb Tallinnas
igal aastal enneaegselt 296 inimest ning 275 inimest satub haiglaravile.
Eriti ohustatud on kesklinna piirkonnas elavad inimesed.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.