Hingake pool tundi sisse õhku elava
liiklusega tänaval ning teie ajus tekib stressireaktsioon, leidsid teadlased
vabatahtlike peal tehtud katsetes.
Stressireaktsioon jätkus isegi siis, kui katsealune heitgaaside sissehingamisest pääses, kirjutas The Guardian.
Teadlaste arvates põhjustab muutusi ajus keha reaktsioon heitgaasidele, näiteks südame hapnikupuudus.
Rootsi Umeå ülikooli teadlane Thomas Sandströmi sõnul võib ajus toimuvaid muutusi tõlgendada stressireaktsioonina. „Esimest korda visualiseeriti õhusaaste mõju ajule, millest varem polnud keegi kuulnud,” ütles ta.
Katses pandi vabatahtlikud ühte ruumi töötava mootoriga diisel-Volvoga, ruumi õhus leiduvate heitgaaside kogus vastas tiheda liiklusega tänaval leiduvale õhusaastele.
Tunni aja jooksul, mil katsealused heitgaase sisse hingasid, uuriti nende aju elektroentsefalograafia abil. Uuring jätkus ka pärast seda, kui katsealused olid heitgaase täis ruumist lahkunud. Võrdluseks tehti sama uuring ka ilma heitgaasideta.
Ajukoore aktiivsus kerkis märgatavalt, kui katsealune oli veetnud pool tundi suitsuses ruumis.
Uurimisrühma sõnul pole teada, milline heitgaaside komponent ajus stressireaktsiooni tekitab, kuid rottidel tehtud katsed on näidanud, et üliväikesed tahmaosakesed tungivad ninanärvide kaudu otse ajju.
Novaator on ülipeente saasteosakeste mõjust varem kirjutanud:
Mida teevad meie tervisele peened saasteosakesed?Seotud lood
Peente saasteosakeste tõttu sureb Tallinnas
igal aastal enneaegselt 296 inimest ning 275 inimest satub haiglaravile.
Eriti ohustatud on kesklinna piirkonnas elavad inimesed.
Täna avalikustatud Tallinna linna
õhukvaliteedi uuring kohta toob välja kümme kõige saastunuma õhuga
piirkonda Tallinnas.
Töölesõit on ohtlikum kui te arvata oskate.
Autosõidu ajal hingab kaugelt tööl käiv inimene sisse rohkem kahjulikke ühendeid
kui kogu ülejäänud päeva jooksul kokku.
Mikroskoopilised saasteosakesed linnaõhus
soodustavad trombide teket ning põhjustavad infarkte ja insulte.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.