• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,59
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,59
  • 01.11.07, 18:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestlaste pensioniraha on kasvanud 10,7 miljardi kroonini

Teise samba pensionifondi ehk kogumispensioniga on kokku liitunud 551 782 inimest, fondide kogumaht on 10,68 miljardit krooni.
Kogumispensioniga liitus möödunud perioodi vältel 34 539 uut inimest, teatas väärtpaberikeskus.
Vanuseliselt tuli oodatult juurde kõige rohkem 1989. aastal sündinud kohustuslikke liitujaid, kelle pensionimaksete kogumise aeg algab järgmisest aastast (26% uutest liitujatest). Sel aastal oli viimane võimalus kohustusliku kogumispensioni fondidega liituda 1971-73 sündinutel (17% uutest liitujatest).
Kogumispensioni kogumise jooksul on võimalik muuta fonde, kuhu raha kogutakse. Ühe võimalusena liigub pensionifondi vahetamisel kaasa ka seni kogutud raha. Seejuures peab fondi vahetamise avalduse esitamise hetkeks olema fondi kogutud vähemalt 500 osakut. Kui eelmisel aastal kasutas fondi vahetamise võimalust 8 593 inimest, siis tänavu avaldas fondiosakute vahetamiseks soovi 13 166 inimest.
Teise võimalusena suunatakse kogumispensioni sissemaksed uude fondi ning seni kogunenud osakud jäävad endisesse fondi. 2006. aastal avaldas sissemaksete suunamise muutmiseks soovi 35 128 inimest, sel aastal soovis uude fondi sissemakseid alustada 42 902 inimest.
Kõik muudatused nii fondide vahetuse kui uute sissemaksete osas hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2008.
“Möödunud perioodil kasvas oluliselt pensionifondide osakute vahetamine ja maksete suunamine uude fondi. Kuna suurem osa tööealisest elanikkonnast on juba II sambaga liitunud, siis on pankade ja fondivalitsejate reklaamikampaaniad suunatud kogumispensioniga liitunud inimestele. Otsus fondi muutmiseks tuleb teha hästi läbikaalutud argumentide põhjal, mitte reklaamikampaania või hetkeemotsiooni ajel. Sellele aitab kaasa ka oktoobris Riigikogus vastu võetud seadus, mis ei luba pensionifondidega liitumist reklaamida fondiväliste kingitustega,” kommenteeris Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuht Kristel Johanson.
Fondide lõikes on eelmise liitumisperioodiga võrreldes turuosa suurendanud agressiivse strateegiaga fondid, eelkõige Hansa Pensionifond K3 (26 287 uut klienti) ning SEB Ühispanga Progressiivne Pensionifond (10 036 uut klienti.)

Seotud lood

Uudised
  • 09.04.08, 18:48
Hansapanga fondijuht: suurem protsent palgast võiks minna pensioniks
Hansapanga itaallasest fondijuht Fabio Filipozzi leiab, et suurem protsent palgast võiks pensionifondi minna.
Uudised
  • 31.10.07, 08:42
Pensionirahast võtavad endale suurima ampsu LHV fondid
Kuigi rahandusministeeriumis on väljatöötamisel eelnõu, mis võib kärpida Eesti pensionifondide Euroopa mõistes kõrgeid teenustasusid, osutuvad praegustel tingimustel pensionikogujale kulukaimaks LHV pensionifondid.
Uudised
  • 14.11.07, 19:20
Reformierakond: pensionite tõus lepiti kokku
Riigikogu võttis täna üksmeelselt vastu pensionikindlustuse seaduse muudatused ning seega kasvab järgmisel aastal keskmine pension üle 4500 krooni.
Uudised
  • 22.10.07, 15:41
Savisaar: aastaks 2011 pension 8000 krooni
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles erakonna seenioride kogu aastakoosolekul, et Keskerakond peab võimalikuks tõsta vanaduspension 2011. aastaks üle 8000 krooni, teatas erakond.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele