Esimesel põlvel lühike eluiga

Euroopa Liidu Ülemkogus kevadel heakskiidetud eesmärgid taastuvate energiaallikate laiema kasutuse kohta seadsid eesmärgiks ka suurendada vedelate biokütuste kasutust transpordis 10%-ni. Samas on klausel, et see kehtib vaid siis, kui suudetakse rakendada nn teise põlvkonna biokütuseid.

Esimese põlvkonna biokütuste kasutamine on praegu suhteliselt vastuoluline tegevus: ühelt poolt suurendab nende kasutamine taastuvate energiaallikate kasutamist ja tööhõivet ning vähendab sõltuvust imporditavatest naftakütustest. Teisalt on tootmise ja kasutamise juures ilmnenud muret tekitavaid trende. Sageli kulub tootmiseks rohkem energiat kui kütuses endas sisaldub. Kasutatavad ressursid (nt teravili, raps, suhkruroog) konkureerivad toiduainete turul, nõudluse suurendamine on kaasa toonud toiduainete hinnatõusu. Sõidukimootorid tuleb biokütuste ulatuslikumal kasutamisel ümber seadistada; talvel on biokütuste kasutamine raskendatud jne.

Sellega seotult ongi tekkinud kaks leeri. Ühes on biokütuste tootjad, ressursikasvatajad ja ka mitu autotootjat, kes biokütuste tootmist ja kasutamist propageerivad. Teises toiduainete tootjad, transpordifirmad ja ka rohelised, kes puudustele jõuliselt tähelepanu juhivad.

Probleemide lahendusena nähaksegi praegu nn teise põlvkonna biokütuseid, mida hakataks tootma biojääkidest ja -massist, mitte enam toiduaine toormest. Loodetakse ka, et selliste kütuste tootmiseks kulub oluliselt vähem energiat.

Arvestades meie põldude madalat saagikust võrreldes lõunapoolsete riikidega, põlevkivist elektri tootmist ja külma kliimat, on Eestis biokütuste tootmine kindlasti energiamahukam kui mõneski teises riigis. Praegu aitab tasuvusele kaasa odav elekter, kuid elektriturgude avanedes võib olukord muutuda. Eestis arendatavad projektid on suunatud esimese põlve biokütuste kasutamisele, mil pikka perspektiivi kindlasti pole.

Biokütuste arengule kaasa aitamiseks on oluline ka turu teke. Praegu on biokütuse kasutamine Eestis aktsiisivaba, samas pole see tekitanud piisavat huvi biokütuseid kasutada. 2010. aastaks on ELis seatud indikatiivne eesmärk suurendada biokütuste kasutust 5,75%-ni transpordikütustest. Mitu riiki on seadnud biokütuste osakaalu nõude transpordikütustes, eriti riikides, kus on oma autotööstus.

Eesti peaks minema sama teed, sätestades teatud biokütuste osakaalu nõude transpordikütustes. Samas tuleks enne läbi arutada ka kaasnevad negatiivsed aspektid ning leida lahendus, kuidas tagada kiirem üleminek teise põlvkonna biokütustele, kui leitakse tehnoloogiline lahendus nende rakendamiseks. Muidu võime sattuda olukorda, kus esimese põlve biokütuste tootjad hakkavad turu säilitamise huvides takistama teise põlvkonna arengut.