Keilal tuleb maksta 20 miljonit krooni Paldiski eest

Rootsi hakkas Paldiski katlamaja ümberehituseks võetud 10,5 miljoni kroonist laenu kohtu kaudu sisse nõudma 2005. aasta kevadel. Möödunud aastal suurendas Rootsi oma haginõuet viiviste ja intressi võrra, lisades esialgsele 10,5 miljonile vastavalt 6,1 miljonit ning 4,1 miljonit krooni.

Pahanduse majja toonud laenulepingule kirjutas 1996. aasta kevadel alla Jaan Mölder, kes oli toona Keila koosseisu kuuluva Paldiski linnaosa juht. 6 500 000 Rootsi krooni suurust laenulimiiti kasutati Paldiski masuudikatlamaja üleviimiseks biokütusele.

Raha tuli tagasi maksma hakata alles 1998. aasta kevadel. Samas sai Paldiski 1996. aasta sügisel iseseisvaks omavalitsuseks. Enne 2002. aastal jõustunud võlaõigusseadust kehtinud seaduse järgi lasub laenu tagasimaksmise kohustus aga Keila linnal.

Kohtud leidsid üksmeelselt, et Keila linn ei saanud laenu võtta teise omavalitsuse nimel, mil puudus laenulepingu sõlmimise aegu õigusvõime. Seega polnud laenulepingus mainitud kohustuste üleminek piisav, et raha maksmise kohustus tõepoolest Paldiski linnale üle läheks.

Katlamaja ümberehituse laen oleks tulnud Paldiskile üle anda laenulepingu lisa või eraldi lepinguga. Seda paraku ei tehtud. Linnaisad piirdusid vaid laenukohustuse kandmisega ühe omavalitsuse bilansist teise. Kui laenu tagasimaksmise tähtaeg kätte jõudis, ei maksnud Paldiski sentigi.

Dokumenteerimine raamatupidamisregistrites ning bilanss ei tekita õigusjärglust, põhjendas riigikohus, miks Keilal nüüd Paldiski eest maksta tuleb.