Sihtotsing võib tabada iga hetk ka sinu töötajat

ASi Marmaris laojuhataja Pille Roots sai eelmisel kolmapäeval ootamatult oma mobiiltelefonile kõne OÜst Right Head, kes pakkus uut töökohta konkureerivas firmas SNT-Group Eesti OÜ.

"Ma ei saanud alguses üldse aru, keda nad tahavad ja mida nad tahavad," rääkis Roots. "Mõtlesin, et pakuvad firmale edasimüügivõimalust. Tegemist on samal alal tegutseva firmaga ja müügitööga."

Kümme aastat Marmarises töötanud Roots läheb sellel nädalal dekreeti, polnud pakkumisest huvitatud ning helistajal pikalt rääkida ei lasknud. Kuna Marmarises valitseb avatud õhkkond, jõudis info pakkumisest kiiresti Rootsi ülemuse, Marmarise juhi Andres Loidini. "Ülemust muidugi vihastas selline asi," tõdes Roots.

Loiti ärritas värbamisfirma käitumine. "Tegu on selgelt ebaeetiliste töömeetoditega, mida mina ei suuda aktsepteerida," sõnas ta. "Nii et ühe käega võtan ja teisega annan ning klient maksab?"

Right Head OÜ konsultant Anu Kink tunnistas, et ta tõepoolest helistas Rootsile ja uuris, kas ta võiks olla pakkumisest huvitatud. Kuna paari esimese lausega oli selge, et inimesel huvi ei ole, vabandas ta ja lõpetas kõne.

"Otsepakkumised ei ole igapäevane, kuid aeg-ajalt neid ikka tehakse," möönis Kink. "Sihtotsingut teeme siis, kui kandidaate tuleb konkursile hõredalt. Vaatame, kes selles valdkonnas tegutsevad, ja küsime, kas nad on uuest töökohast huvitatud."

Kinki kogemus näitab, et sageli on töötajad pakkumisest huvitatud. See selgub juba esimeste lausetega. Kui huvi ei ole, siis jõuliselt end peale ei suruta, lausus Kink.

Eesti on väike ja värbamisfirmade valik piiratud. Kas see ei vii olukorrani, kus ükskord otsid kliendile töötaja, teine kord aga meelitad sellesama kliendi töötaja vastavalt tellimusele konkurendi juurde?

"Meie eetilisus on nii kõrge, et me ei tee oma klientide seas sihtotsingut," kinnitas Kink. "Klientidelt on olnud kuulda, et mõned konkurendid pidid seda tegema."