Kuigi surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi on
Eestis kolmandiku võrra vähem kui näiteks kümme aastat tagasi, räägitakse siinse
liikluse ebaturvalisusest, sest Euroopa Liidu teiste riikide taustal on Eesti
olukord väga kehv.
Kui võrrelda mulluse aasta liiklusstatistikat viimaste kümnendite kõige mustema, 1991. aastaga, mil liikluses hukkus 491 inimest, on liiklussurmade arv vähenenud rohkem kui kaks korda, kirjutas Pärnu Postimees.
Samal ajal on autode ja autojuhtide arv riigis mitmekordistunud, mullu hukkus Eesti liikluses 204 inimest.
Statistika kõneleb liiklussituatsiooni märgatavast paranemisest, eriti avariide raskusastme võrratust alanemisest. Alates mustast 1991. aastast hukkus vähem kui möödunud aastal riigi maanteeameti andmete järgi liiklejaid aastail 2000-2001 ja 2003-2005, kõigil ülejäänud aastail 1991-2006 hukkus teedel rohkem kui 204 inimest. Veel kaugemasse aega kaedes hukkus Eestis liikluses kahesajast vähem inimesi ainult 1985. ja 2001. aastal.
Sealjuures aastatel 1989 ja 1992-1995 hukkus Eestis liikluses üle kolmesaja, aastail 1990-1991 koguni üle neljasaja inimese. Alates 1996. aastast pole liikluses hukkunute arv enam kolmesajani küündinud, kusjuures alla kahesaja oli see aastatel 2001-2005.
Mitmes liiklusstatistika analüüsis on 1990. aastate surmakarusselli põhjusteks nimetatud autode ja autojuhtide arvu järsku kasvu, nõrka sõiduoskust, kiiruste suurenemist, teede amortiseerumist, vanade ja tehniliselt halvas korras masinate arvukust, järsult langenud liikluskultuuri ja järelevalvet.
Kuigi aastatetagune liiklusstatistika võrdlemine praegusega võiks meid ärevaks muutumise asemel hoopis rahustada, oleme Euroopa Liidu statistikapeeglis oma parimate aastategi (1985 ja 2003) statistikaga riikide pingereas põhjas.
Näiteks mullu hukkus Eesti teedel toimunud liiklusõnnetustes miljoni elaniku kohta kolm korda rohkem inimesi kui Rootsis ja peaaegu kaks korda rohkem kui Euroopa Liidu maades keskmiselt.
Eesti liikluses sai mullu miljoni elaniku kohta surma 152 inimest, üldse hukkus 204. Eestist kehvemad olid Euroopa Liidu 25 liikmesmaa hulgas vaid Läti (177) ja Leedu (223). Otse meie ees sammuvad selles kurvas statistikareas Kreeka (150), Poola (137), Ungari (130), Sloveenia (128), Küpros (112) ja Tšehhi (104).
Seotud lood
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul tuleks
Estonia puiesteelt liiklus uute trammiliinide tööle hakkamise korral üldse maha
võtta ja ainult tramm, troll ja buss alles jätta.
Eile jõustus liiklusseaduse muudatus, mis
lubab politseiametnikel järelevalve tegemise juures liiklushuligaane pildistada
ja videosse võtta.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.