Edukus ei sõltu ainult palkadest, vaid
sellest, kas suudame pakkuda samal tasemel tooteid ja tootmist, ütles Eesti
Panga asepresident Andres Sutt aripaev.ee-le.
„20% palgakasvu aeg on mööda saanud ning Eesti pole enam odava tööjõu riik,“ lisas Sutt. "Eesti majanduse ja ettevõtete pikaajalise edukuse aluseks ei ole tänasest madalamad palgad. Meie edukus sõltub oskusest toota ja pakkuda senisest keerukama ja suurema lisandväärtusega kaupu ja teenuseid. Selleks on vaja jätkuvalt investeerida seadmetesse, tehnoloogiasse, oskusteabesse ja haridusse. Meie hinnangul püsib Eesti majanduskeskkond selliste investeeringute tegemiseks soodne," rääkis Andres Sutt.
"Olen täiesti nõus, et hinnatõus vajab olulist tähelepanu. Esiteks, euroalast mõnevõrra kõrgem inflatsioon on Eestis loomulik, sest koos sissetulekutega kasvab ka hinnatase. Teiseks, Eesti krooni ja euro vaheline kindel kurss on Eesti jaoks mõõduka inflatsiooni parim tagaja. Fikseeritud kursi tõttu on meie tarbe- ja püsikaupade hinnamuutus viimasel 6-7 aastal olnud üldjoontes sama mis mujal Euroopas. Kiiremini on kallinenud eelkõige teenused, sest suurenenud sissetulekute tõttu on inimestel raha nende teenuste eest enam maksta ja teenused on tööjõumahukad, mistõttu viimaste aastate kiire palgakasv kajastub ka teenuste kõrgemates hindades," ütles Andres Sutt.
Seotud lood
Eesti Panga asepresident Andres Sutti sõnul
on Eesti majanduses kiire majanduskasv asendunud mõõduka arengutempoga, mis on
tema sõnul ainult meie majanduse hea tervise huvides.
Eesti Panga asepresident Andres Sutt leiab,
et siinsete pankade finantsriskid on hästi kaetud ja et laenukasvu aeglustumine
toetab Eesti majanduse sujuvat kohandumist.
Veel kolm kuud tagasi üritas välismaine
firma siin müügi- ja turundusjuhti värvata 7000kroonise põhipalgaga.
Meil on palju sarnaseid näitajaid Rootsiga,
kuid meil on ka palju näitajaid, mille järgi Eesti kroon ei devalveeru, vastas
rahandusminister Ivari Padar aripeav.ee küsimusele, kas Eesti kroon
devalveerub.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.