Eesti Panga asepresident Andres Sutt leiab,
et siinsete pankade finantsriskid on hästi kaetud ja et laenukasvu aeglustumine
toetab Eesti majanduse sujuvat kohandumist.
Sutt ütles reedel Poola Keskpanga korraldatud konverentsil esinedes, et viimaste aastate laenukasvu Eestis on toetanud väga hea olukord maailma finantsturgudel ja soodsad majandustingimused, samuti Põhjamaade pankade strateegiline otsus käsitleda Baltimaid koduturuna. Kiire laenukasv on omakorda kaasa aidanud majapidamiste heaolu kasvule ning tekitanud optimistlikke ootusi tuleviku suhtes, teatas Eesti Pank.
„Kui headel aegadel võetud laenude puhul on arvestatud potentsiaalsete riskidega, siis ei vii kiire laenukasv ka suurte tagasilöökideni tulevikus,” rääkis Sutt. „Eestis on eraisikute laenukasv olnud Euroopa üks kiiremaid. Euroopa Keskpanga intressiotsuste mõju on Eesti reaalsektoris üsna ruttu tunda, sest enamus laene on seotud Euriboriga. Eduka majanduspoliitika teostamiseks on vajalik, et rahapoliitika, finantssektori- ja eelarvepoliitika oleksid omavahel kooskõlas. Fikseeritud vahetuskursi korral on oluline roll ülejäägis eelarvepoliitikal ning tööturu paindlikkusel,” selgitas ta.
Finantssektori poliitikast rääkides tõstis Andres Sutt Eesti Panga meetmetest esile 10protsendilise kapitali adekvaatsuse nõude, kinnisvaralaenude puhul riskikaalu tõstmise 50 protsendilt 100 protsendile, mille tagajärjel suurenesid pankade kapitalipuhvrid, samuti pankade kohustusliku reservimäära tõstmist 13 protsendilt 15 protsendile.
„Eestis on eraisikute laenukasv vähenenud ja langustrend jätkub. Laenukasvu aeglustumine toetab Eesti majanduse sujuvat kohandumist ja on kooskõlas Eesti Panga majandusprognoosiga,” ütles Sutt. Finantssektori riskidest rääkides rõhutas keskpanga asepresident Eestis tegutsevate pangagruppide kapitaliseerituse kõrget taset ning märkis, et Eesti Panga hinnangul on pankade riskid hästi kaetud.
Seotud lood

Hirmutamisega kestlikuks ei innusta