Rahandusministeerium leevendab oluliselt
kasutamata erastamis-väärtpaberite hüvitamise reegleid, et leida omanikud
ligikaudu 190 miljonile kroonile, mida praegu pole kellelegi välja maksta.
Muudetud EVPde kompenseerimise kord annab uue võimaluse neile, kes ei esitanud hüvitamisavaldust pankadele tähtajaks, kirjutas Postimees. 2. juuliks ehk avalduste esitamise viimaseks päevaks oli pankadele laekunud 54 000 avaldust kokku 220 miljoni krooni saamiseks. «Avaldustega katmata» hüvituskontodel on aga ligi 190 miljonit krooni.
Ligi pool neist kontodest kuuluvad nüüdseks surnud inimestele, kelle pärijatel oli samuti õigus raha saada.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul tahab riik inimestele vastu tulla, mistõttu tingimused pehmenevad. Peagi võivad hilinejad taotleda tähtaja ennistamist ka sel põhjusel, et nad ei olnud EVPde kompenseerimisest teadlikud. Varasemad reeglid andsid õiguse rahuldada vaid neid avaldusi, kus selgitati ja tõendati oma hiljaksjäämist mõjuvate põhjustega.
«Avaldust ei tule esitada enam panka, vaid otse rahandusministrile,» märkis Künnapas. «Idee on selles, et inimesed saaksid oma raha kätte.»
Tähtaja möödalaskmist vabandavad nüüd haigestumine, mõni ootamatu sündmus, samuti pikaajaline välismaal viibimine, kuid ka «hilinenud teadasaamine hüvitise taotlemise korrast ja tähtajast».
Seotud lood
SMS-laenudega kaasas käivad pettused on
Eestis endiselt suur mure, sest mõne inimese lihtsameelsus ja teiste fantaasia
on etteaimamatud.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.