SMS-laenudega kaasas käivad pettused on
Eestis endiselt suur mure, sest mõne inimese lihtsameelsus ja teiste fantaasia
on etteaimamatud.
Kuigi laenuturul on saabunud mõningane stabiliseerumine, on SMS-laenud ikka kuum kaup, kirjutas Sakala. Neil on hea minek, sest inimese kontole laekub raha kiiresti ning laenu saab võtta suvalises kohas ja ükskõik millal. Aga kus liigub raha, seal on alati leidunud neid, kes tahavad seda endale pettusega. Petturite fantaasia on tihti hämmastavalt lennukas.
SMS-laenu võtta soovija peab end internetis või pangas registreerima. Pärast seda saab klient oma salasõna, isikukoodi, telefoninumbri ja pangakonto alusel saata sõnumi teenusepakkujale. Teenuse kasutamine on õigupoolest äärmiselt lihtne, kuid paljud ei ole kursis selle reeglitega. Kelmid on varmad seda ära kasutama.
Petuskeeme on mitmesuguseid. Pärnu politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissar Andres Sinimeri nentis, et neid kõiki ei ole võimalik kirjeldada, sest ühtede fantaasia ja teiste lihtsameelsus võivad pakkuda tõelisi üllatusi.
Kuigi ühe korraga ei saa võtta laenu üle 3000 krooni, kasutavad petturid nende kätte langenud andmeid tavaliselt rohkem kui ühe korra, mistõttu kahjud võivad lõpuks küündida kümnetesse tuhandetesse kroonidesse. Kui lisada laenuintressid, võib summa üsna suureks kasvada.
Nii või teisiti on pettused võimalikud ainult siis, kui ohver neile ise kaasa aitab — üldjuhul küll pahaaimamatult, aga tagajärge see ei muuda.
Sinimeri on selle väitega päri. «Kannatanu hooletus või teadmatus mängivad petta saamises olulist rolli. Me ei tohi unustada, et kurjategijad on äärmiselt leidlikud,» möönis vanemkomissar. «Kelmid ütlevad, et raha vedeleb maas — tuleb vaid osata see üles võtta. Nad on head inimeste tundjad ning psühholoogivõimed on paljudele emapiimaga kaasa antud.»
Seotud lood
Rahandusministeerium leevendab oluliselt
kasutamata erastamis-väärtpaberite hüvitamise reegleid, et leida omanikud
ligikaudu 190 miljonile kroonile, mida praegu pole kellelegi välja maksta.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, millega võetakse
Eesti õigusesse üle kaks EL rahapesu tõkestamise direktiivi.
Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG)
otsustas lõpetada SMS-laenude pakkumise ja keskenduda väikelaenude müügile
vaid traditsiooniliste elektrooniliste pangakanalite kaudu.
Hansapanga Eesti peadirektori Priit Põldoja
sõnul halvendab SMS-laen majanduslikku olukorda, samas arvab ta, et Hansapangal
on õigus ise otsustada, kellele nad teenust pakuvad ja kellele mitte.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.