Hansabank Marketsi vanemanalüütik Maris Lauri sõnul saab Eesti krooni
devalveerimine toimuda põhimõtteliselt kahte teed pidi, kas läbi
turuspekulatsioonide või siis otsustuskorras.
"Eesti (ja ka Läti ning Leedu) finantsturud on niivõrd õhukesed, et nende kaudu spekulatsioonide korraldamine on sisuliselt võimatu. Seda on tõestanud nii Eestis aastatel 1997-1998 toimunu ning Lätis selle aasta veebruaris-mais toimunu. Turg sulgub ning tehinguid lihtsalt ei saa teha," kommenteeris Lauri.
"Otsustuskorras kursi muutmiseks peaks selleks olema kellelgi huvi. Mul on raske näha neid jõude, kes oleksid sellest huvitatud (kehtib ka Läti kohta). Devalveerimine põhjustaks veel suuremaid probleeme, kui need, mis meil on või potentsiaalselt võiksid olla. Lisaks tuleb arvestada, et Eesti seadusandluse kohaselt on kursi muutmine tehtud sisuliselt võimatuks," lisas Lauri.
Tema sõnul mõjutavad Läti majandusarengud kahtlemata ka Eesti omasid, sest väga paljud välisinvestorid, eriti need, kes asuvad siinsest piirkonnast kaugel ja ei ole siinsete oludega eriti kursis, näevad Baltikumi ühe riigina. "Lähemal olijad on siinsete oludega paremini kursis, nemad võivad siinsetest kehvematest oludest leida hoopis väga häid võimalusi," märkis Lauri.
Seotud lood
Eesti kroon on sattunud tõenäoliselt
krooniajaloo halvimasse kriisi, kirjutas Soome ajaleht Kauppalehti.
Nordea Eesti valuuta- ja rahaturgude üksuse
müügijuhi Raul Mägi sõnul ei ole Eesti kroon kriisis, kuid samas on märgata
Skandinaavia päritolu ettevõtete huvi maandada Eesti krooni valuutariske.
Hansabank Marketsi valuutaturgude juht Art
Lestbergi sõnul on Eesti krooni kurss stabiilne ning mingeid ebatavalisi
kõikumisi ei ole.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.