Nordea Eesti valuuta- ja rahaturgude üksuse
müügijuhi Raul Mägi sõnul ei ole Eesti kroon kriisis, kuid samas on märgata
Skandinaavia päritolu ettevõtete huvi maandada Eesti krooni valuutariske.
„Kindlasti pole mingit põhjust väita, et Eesti kroon on sattunud krooniajaloo halvimasse kriisi. Tänane olukord on täiesti tavaline ning tegemist on ilmselge liialdusega. Kuigi mõningal määral on kasvanud Skandinaavia päritolu ettevõtete huvi maandada Eesti krooni valuutariske, siis rünnakutest Eesti krooni vastu rääkida ei saa,“ ütles ta aripaev.ee-le.
Ka Nordea Marketsi analüüsiosakonna juht Roger Wessman ei usu, et krooni ohustab välisrisk, küll aga võivad eestlased ise hakata tegutsema nii, et kroon satub hätta.
„Arvestades eestlaste massi, kellel on eurolaenud, oleks devalveerimine isegi taevakõrgustest krooniintressidest (mis puudutaks ainult väikest osa laenajatest) kulukam. Seetõttu ma ei usu, et Eesti oleks haavatav mõne väljast tuleva spekulatiivse rünnaku poolt. Krooni jaoks on võtmeküsimus see, kas võimalik majanduse raske maandumine hakkab õõnestama eestlaste pühendumust ja usku Eesti krooni stabiilsusse,“ selgitas Wessman.
Seotud lood
Ärimees Rein Kilk ütles aripaev.ee-le, et
tema lollustega ei tegele ja praegune krooni ümber toimuv on vaid meedia
paanika.
Hansabank Marketsi vanemanalüütik Maris Lauri sõnul saab Eesti krooni
devalveerimine toimuda põhimõtteliselt kahte teed pidi, kas läbi
turuspekulatsioonide või siis otsustuskorras.
Eesti kroon on sattunud tõenäoliselt
krooniajaloo halvimasse kriisi, kirjutas Soome ajaleht Kauppalehti.
Erainvestor Stefan Andersson ütles
aripaev.ee-le, et spekulandid üksi ei saa Eesti krooni põhja lasta, sest kui
Eesti Pank devalveerimist ei taha, siis seda ei tule.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.