Eesti elektrijaamad võrdluses maailma suurimate saastajatega

Vastused asuvad vaid mõne kliki kaugusel. Carma.org on veebisait, mis näitab andmebaasi kantud elektrijaamade asukohti, võimsust ning emiteeritud CO2 hulka, teatas AP.

Andmebaas sisaldab 4000 elektrienergia tootmisega tegelevat ettevõtet ning 50 000 elektrijaama. Näidatud pole mitte ainult suurimaid reostajaid CO2 õhkupaiskamise seisukohalt, vaid ka näiteks tuumajaamu, mis elektri tootmiseks süsinikdioksiidi ei toodagi. Selliseid jaamu on kaardil kujutatud rohelise sümboliga, mis tähendab toodetud energiakoguse kohta kõige väiksemat süsinikdioksiidireostust.

„Soovime esitada tasakaalustatud ja täielikku infot. Tegemist on vabalt kasutatava andmestikuga,” ütles andmebaasi loomist koordineerinud David Wheeler.

Kasutaja saab uurida elektrijaamade andmeid geograafiliste regioonide, riikide või ka ettevõtete kaupa. Iga riik ja ettevõte on varustatud värvisümboliga. Roheline tähendab väga väikest CO2 emissiooni, punasega on aga märgitud suurimad reostajad. Nende vahele mahuvad veel sinised, kollased ja oranžid. Eestit on hinnatud oranži värvusega. Elektrijaamadest on punase ja oranžiga märgitud fossiilseid kütuseid põletavad soojuselektrijaamad, rohelisega aga tuumajaamad ja hüdroelektrijaamad. Värvikoodid määratakse vastavalt sellele, kui palju CO2 ühe elaniku või toodetud elektrienergia kohta õhku paisatakse.

Andmebaasis on infot 50 Eestis asuva elektrienergiat tootva üksuse kohta. Peale eelmainitud Eesti ja Balti soojuselektrijaamade kuuluvad esiviisikusse veel Iru, Kohtla-Järve ja Ahtme jaamad. Eesti kõige saastavamaks elektrijaamaks on Carma andmeil Põlva elektrijaam. Punase sümboli on saanud veel Kunda Nordic Tsement, Sillamäe, Ülemiste ja Kiviter. Kõige rohelisemaks elektrijaamaks on Carma andmeil Eestis Virtsu tuulikud, mis suudavad toota 23 378 MWh elektrit ilma atmosfääri saastamata.