Inkubaatorid aitavad alustava firma rajale

Tallinna linna rahastatavad sihtasutuse inkubaatorid on üldsuunitlusega, mis tähendab, et üsna suvalise mõistliku ja põhjendatud äriideega võib nende abil oma firma käima saada.

Ei toetata aga valdkondi, millel on teiste suurte riiklike projektide õlg all. Samuti ei toetata üldiselt aktsiisimaksustatud valdkondi ning hulgi- ja jaekaubandust, millel on kiire käive. Toetust ei maksa loota ka finantsteenuste või kinnisvaraga tegelevatel ettevõtetel.

"Peamiselt tulevad meieni teenindusega ja vähemal määral ka tootmisega tegelevad ettevõtted. Tootmisettevõttel on siin tavaliselt mõtet tegeleda vaid tootearendusega, sest me ei suuda tootmisega seostuvaid vajadusi üldjuhul rahuldada," annab olukorrast ülevaate Anu Lõhmus, kes on SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid juhatuse liige.

Kopli inkubaatori juhataja Peeter Mõistlik räägib, et tootmisega tegeleda sooviv ettevõtja võib inkubaatorisse tulla analoogselt kõigi teiste toetatud valdkondadega. "Näiteks Aprint on esimene pääsuke, kes meie ruumides tootmisega tegeleb," selgitab Mõistlik.

Mõistlik selgitab, et inkubaatoril endal spetsiaalselt tootmiseks ette nähtud ruume pole, kuid olemasolevaid andmebaase kasutades saavad inkubaatorid tootmispindu leida ning vahendada.

Aprint OÜ alustas Kopli inkubaatori ruumides tegevust selle aasta juunis. Püsida on neil seal plaanis kogu pakutud kaks aastat. Firma tegeleb suuremõõtmeliste ja väiksemahuliste kvaliteettrükistega.

Ettevõtte asutasid kolm noort meest, kellel varasemat ettevõtluskogemust palju pole. Tootmiseks vajalikud seadmed peamiselt liisiti, kuid soodsamad asjad osteti ka kohe välja ning koguinvesteering trükikoja tööle saamiseks oli Aprindil ligi veerand miljonit.

Enne olid kõik palgatöölised. Praegu tegeleb Aprint peamiselt teenuse pakkumisega, kuid lõppkasutajale mõeldes on asutud sülearvutite kaanekleebiseid valmistama. Anu Lõhmus räägib, et kunagi pesitses nende inkubaatoris ka üks tootmisettevõte, mis tegi betoonist monoliite, mis valati tööstusliku betooni ülejääkidest, kuid kahjuks nendelt enam tagasisidet pole. Samuti on kahest õmblusettevõttest alles jäänud vaid üks.

"Üks spetsiifilisi õmblusteenuseid pakkuv ettevõte tegutseb siiani autode ja busside katete jmt õmblustööde vallas. Tootmisbaas asus neil mujal, kuid nad kasutasid inkubaatori teenuseid," kirjeldab Lõhmus.

Inkubaatori teenuste kasutamiseks tuleb esmalt välja mõelda äriidee. Kui see spetsialistidest koosnevalt nõukogult heakskiidu saab, annab inkubaator abi äriplaani väljatöötamisel.

Seesuguse eelinkubatsiooniperioodi jooksul saab alustaja esimesed teadmised turundusest, äriplaani koostamisest jms.

"Eelinkubatsiooni jooksul saab alustaja teada, kas ta soovib ettevõtlusega tegeleda ja on selleks valmis või tahab minna tagasi palgatööle," tõdeb Lõhmus. Kui ka äriplaan heakskiidu saab, võetakse noor firma vastu inkubaatori asukaks, mis tähendab teiste sarnaselt alustavate ettevõtetega ühte hoonesse kolimist.

Üürihinna sees on ka inkubaatori teenused. Tegelikult saab inkubeeritav firma juurde ka töötaja jagatud sekretäri näol, kes tegeleb teadete vastuvõtmise, info edastamise, paljundamise, nõupidamiste ruumi ülesseadmisega jmt.

Lisaks saab iga inkubeeritav ettevõte kvartali jooksul kolme tuhande krooni eest valida väljast koolitusi.

"Väga palju valitakse IT-koolitusi, kiirlugemist, finantskursust, arvutiprogrammide õppeid. Näiteks fotostuudio õpib Photoshopi kasutamist. Samuti võetakse palju juhtimiskoolitusi. Inseneribüroos, kus arendatakse boilereid, võeti insenerikursuseid," tutvustab Lõhmus tüüpilisi valikuid.

Kõik algajad ettevõtjad ja äriideed aga inkubaatori elanikeks ei kvalifitseeru. Sõelast pääseb tavaliselt läbi 50-60 protsenti. "Ootame neid, kel on tõsine siht midagi saavutada. Põhitöö kõrvalt oma ettevõtet arendada ei saa," ütleb Lõhmus.

Lõpuks asuvad tegutsema ikka elujõulisemad firmad. Kui äriplaan esimesel korral heakskiitu ei saa, võib oma ideed ja plaani viimistleda ning uuesti inkubatsioonile apelleerida.

Keskmiselt on üks ettevõte inkubaatoris kaks aastat, alalise asuka staatuse jaoks on see ka maksimum.

Ettevõte saab taotleda ka üht lisaaastat, teadmistepõhised ettevõtted saavad kohe alguses aega kolm aastat.

Inkubeeritavaid ettevõtteid jälgitakse pidevalt ning asukad esitavad inkubaatorile majandusaruandeid.

Lahkumisel jälgitakse ettevõtte käekäiku vähemalt kolme aasta jooksul, kuna see annab tagasisidet omavalitsuse poolse ettevõtluse arendamise meetme efektiivsuse kohta ning samuti on vajadusel võimalik ettevõttele abi pakkuda.