Saaja omaosalusega kingid tekitavad vastakaid arvamusi

Omaosalusega kingi puhul antakse saajale osak, mis kattab osaliselt kingi maksumuse. Terve kingi lunastamiseks peab saaja omalt poolt raha lisama. Lihtsaim näide on reisikinkekaart, mille eest reisi osta ei saa.

Kui käsitleda põhjuseid, miks inimestele lisakulutusi kaasatoovate kingituste saamine meeldib ja miks nad on arvamusel, et ka teistel pole selliste kinkide vastu midagi, siis võib esile tuua põhjendused, et kulud on juba osaliselt kaetud. Samuti avanevad sel moel uued võimalused puhkuseks, reisiks või muudeks meeldivateks tegevusteks, mida omal initsiatiivil ehk ette ei võtaks.

ASi MicroLink Eesti turundusjuht Raul Leppik märgib, et kui rääkida vaba aja pakettide kinkimisest, siis on inimesed olemuselt mugavad ja pigem jätaks omal initsiatiivil sellised võimalused kasutamata. Kui aga kingitakse üks pakett, on see juba põhjus, et ennast kohale vedada ja ka kaaslane kaasa võtta.

Lõpptulemus võib olla väga positiivne - vaba aeg on sisustatud kasulikult ja oluliselt odavamalt kui täielikult oma kuludega.

OÜ Grundar Puit juhataja Andrus Kalda leiab, et näiteks reisikinkekaardid on väga lahedad ja arvab, et miks mitte sellist kingitust saada, kui maksta tuleb vaid mingi osa eest. Ka on Kalda isiklik kogemus taoliste kingituste tegemisel positiivne.

OÜ Grundar Puit töötajad said ettevõtte kulul Türgis käia, kusjuures majutuse ja reisi eest nad tasuma ei pidanud. Kohapeal tulid kanda vaid isiklikud kulud, näiteks toitlustamise eest.

Ka ABC Motors ASi turundusjuht Indrek Poolak on arvamusel, et omaosalusega kingituste tegemine ja saamine ei tekita probleeme.

Ettevõtte klientidele on selliseid kinke tehtud ja seni on tagasiside olnud positiivne. Ka viitab ta tuntud vanasõnale, et kingitud hobuse suhu ei vaadata.

Samas on lisakulutust nõudvate kingituste saamisel ja tegemisel ka negatiivne pool.

"Kui juba kingitust teha, siis peaks see olema täielik," leiab Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo (REIB) OÜ juhataja Margus Saavik. See on põhjuseks, miks taolisi kinke üldiselt ei pooldata.

Nordcarrier Transport Eesti tegevjuht Andres Salm välistab omaosalust nõudvate kingituste tegemise, kuna sellisest kingist ei saa inimene inimene tema väitel täit rõõmu tunda. Kuigi Salmil puuduvad selles valdkonnas isiklikud kogemused, märgib ta, et taoline kingitus paneb inimese justkui mingi sunni ette.

Inseneribüroo KPME OÜ juhataja Kalle Rannula suhtub kingitustesse, millega kaasnevad lisakulutused, veelgi karmimalt. Tema sõnutsi on selline kingitus loogikavastane. Samuti pakub Rannula, et ehk on taolise praktika puhul tegemist noorema põlvkonna uue ideoloogiaga, milleks on tema hinnangul vaja uutmoodi suhtumist.

Omafinantseeringuga kingitustesse suhtumine võib suuresti tuleneda ka olukorra tõlgendusest. ASi Eesti Ehitus juhatuse liige ja finantsdirektor Sulev Luiga on arvamusel, et kingituste andmise ja saamise puhul ei ole olemas üheselt tõlgendatavaid rusikareegleid. Tema uskumuse kohaselt on mõõtmeks, mis kingituse puhul laias laastus alati kehtib, selle personaalsuse võlu - soovides kedagi positiivselt üllatada, tuleb tekitada tunne, et see kingitus on tehtud spetsiaalselt kingi saajale mõeldes.

Luiga tõdeb, et otsustab hea tooni ja kasutuskõlbulikkuse üle nii kinke tehes kui ka saades konkreetse juhtumi põhiselt.

Teise mõõtmena toob ta välja vaatamata kingitud hobuse suhu mittevaatamisele kingituse saaja materiaalse olukorra - vaevalt tekitab kelleski meelehead kingitus, mille kasutamine näiteks omafinantseeringu puudumisel võimatuks osutub.