Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli
(IPCC) 27. istung võttis vastu koondaruande poliitikutele, milles öeldakse, et
kliima edasine soojenemine ning kliimamuutuste mõjud on 21. sajandil vältimatud,
kuid tuleb pingutada nende mõjude leevendamiseks.
"Istungil toodi esile, et inimeste poolt tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase 30 aasta jooksul 40% võrra kasvanud ja see mõjutab oluliselt kliima soojenemist,” ütles kohtumisel osalenud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) peadirektor Jaan Saar. Ta rõhutas, et vajalik on pöörata tähelepanu kliimamuutuste mõjudega kohanemisele ja nende mõjude leevendamisele, teatas EMHI.
Kliimamuutus puudutab kõiki riike, kusjuures arengumaad on kliimamuutuste osas eriti haavatavad. Samal ajal on need mõjud erinevad lisas Saar. “Mõnda regiooni ähvardab põud ja toidupuudus, teisi kohti aga sademete üleküllus ja üha sagenevad katastroofilised tormid. Ei ole välistatud ka muutused kliima külmenemise suunas. Veetaseme tõus meredes ähvardab väikesaari ja rannikualasid,” selgitas ta.
Saare sõnul ei jää Eestigi neist muudatustest puutumata. Seda on näidanud viimaste aastakümnete keskmise temperatuuri tõus, samuti varasem kevade saabumine. Sarnaselt teiste riikidega on ka Eestil kohustus planeerida vajalikke meetmeid õhku paisatavate kasvuhoonegaaside ja kliimamuutuste mõjude vähendamiseks.
IPCC aruande eesmärk on anda hinnang olemasolevatele teaduslikele, tehnilistele ja sotsiaalmajanduslikele aspektidele ja juhtida poliitikute tähelepanu vajalike abinõude rakendamiseks. See tegevus hinnati käesoleval aastal Nobeli rahupreemia vääriliseks. Neljanda aruande koostamisega oli seotud üle 2500 spetsialisti ning eksperdi, ligi 800 autorit ja 450 juhtautorit rohkem kui 130 riigist.
Raportit tutvustatakse selle aasta lõpus ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 13. osapoolte kokkutulekul Balis.
Seotud lood
Sellel nädalavahetusel toimus teine
Baltikumi põhuehitajate kokkutulek. Üritus leidis sel korral aset Leedus,
Kaunase lähistel Zapyskises, peagi valmivas suures põhumajas.
Kliimamuutuste tõttu ootavad rasked ajad
ees nii keenialasi kui ka miljardeid teisi inimesi umbes sajas riigis.
Pikaajalises perspektiivis aeglustavad
kliimamuutused inimkonna arengut, globaalne soojenemine on mõnes maakera
piirkonnas põhjustanud juba praegu äärmist vaesust.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.