Maksuseadused uuest aastast keerukamad

Kuna maksuseadused on muutumas keerukamaks ning maksustamise praktika on ebaühtlane, vajavad maksumaksjad ja nõustajad üha enam maksuhalduri juhendeid seaduse kohaldamiseks.

Kahjuks ei saa praegu maksuhalduri antud juhendeid alati maksumaksjaid abistavateks pidada, kuna need kordavad paljuski seaduse teksti ega kajasta probleemi analüüsi. Esimesel jaanuaril jõustub maksukorralduse seaduse (MKS) muudatus, mis sätestab maksuhalduri siduva eelotsuse instituudi. Siduva eelotsusega annab maksuhaldur maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu maksustamise kohta (MKS N 916).

Kuigi seadusemuudatus jõustub lähiajal, on kuni selleni antud seadusetõlgendustel tähendus varem tekkinud maksukohustuse suhtes.

Kehtiv seadus ei anna otsest vastust küsimusele, kas maksuhalduri antud juhendid on siduvad. MKS N 14 lg 1 kohaselt on maksuhalduril kohustus anda maksumaksja taotluse alusel teavet tasumisele kuuluvate maksude kohta, maksusumma arvutamise, deklareerimise ja määramise aluste kohta. Maksuhalduril on maksuseaduse ühetaoliseks kohaldamiseks õigus anda juhendeid (MKS N 15 lg 1). Seega annab seadus ühest küljest maksuhaldurile õiguse selgitada seadusi, kuid paneb ka kohustuse anda konkreetset teavet maksustamise kohta. Lisaks seaduses sätestatud kohustusele on selles küsimuses olulised ka maksuõiguse üldised põhimõtted, näiteks õiguskindluse põhimõte (põhiseaduse N 10).

Tegemist on õigusriigi ühe olulise põhimõttega, mille kohaselt on põhiseadusega kooskõlas olevad õigusaktid määratud looma ühiskonnas korrapära ja stabiilsust. Õiguskindluse põhimõttest tulenevad omakorda õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse põhimõtted, mis praegusel juhul väljenduvad haldusorganite antud teabe siduvuses. Õiguskindluse põhimõttest tuleneb ka õigusrahu põhimõte, millest tuleneb nõue, et teatud aja möödudes kaob võimalus õiguslikke otsustusi muuta. Seega on ka praegu maksuhalduri poolt maksumaksjale antud juhendid siduvad.

Küll peab siin arvestama maksustamises kehtiva ühetaolise maksustamise põhimõttega, mille kohaselt maksuhaldur ei saa üldjuhul loobuda maksukohustuse sissenõudmisest, olenemata maksuhalduri poolt eelnevalt antud ekslikust teabest. Seda kinnitab ka MKS N 119 lg 5, mille kohaselt maksuhalduri poolt antud valele teabele tuginedes võib maksumaksja pääseda hiljem intressi maksmise kohustusest. Seega tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda, millisel printsiibil on suurem mõju ja kas sellest tulenevalt saab maksumaksja lähtuda maksuhalduri seisukohast, olenemata sellest, et see hiljem osutub õigusvastaseks.

Uuest aastast kaob aga vajadus kaaluda erinevate printsiipide vahel. Maksuhalduri eelotsus on siduv ka siis, kui õiguslik tõlgendus kas või järgmisel päeval muutub.

Maksuhalduri eelotsuse puhul on oluline see, et otsus on siduv maksuhaldurile, kuid soovituslik maksumaksjale. Maksumaksja ei pea maksuhalduri eelotsustusest lähtuma, kui ta ei nõustu selles toodud seisukohtadega. Eelotsusele saab tugineda üksnes taotluse teinud maksumaksja. Otsus ei ole suunatud avalikkusele ja see tehakse alati tulevikus sooritatava toimingu suhtes. Samuti ei anta eelotsust teoreetilise kaasuse kohta, vaid reaalselt planeeritavale majandustehingule, millega kaasneb muudatus maksumaksja varades ja kohustustes. Eelotsuse andmise õigus on üksnes maksu- ja tolliametil ja seda riiklike maksude osas.

Seadus sätestab ka juhud, kui maksuhalduril on õigus (mitte kohustus) keelduda eelotsuse tegemisest. Maksuhaldur võib keelduda eelotsuse tegemisest siis, kui esineb objektiivne selgus maksuõiguse kohaldamiseks. Siiski võib osundatud säte takistada maksumaksjal oluliste tehingute tegemisel kindlust saada.

Kui keeruliste toimingute tegemisega seonduvalt maksumaksja kirjeldab kõiki asjaolusid ja analüüsib neid ning jõuab teda rahuldavale ja õigele järeldusele, millega maksuhaldur samuti võiks nõustuda, annaks selline olukord õiguse maksuhalduril keelduda eelotsuse tegemisest. See kahjustaks aga maksumaksja õigusi, kuna ei ole välistatud, et hiljem osutub ka maksumaksja tõlgendus mingil põhjusel vääraks.

Küllalt problemaatiline on ka maksudest kõrvalehoidmise aluse esinemise kindlakstegemine. Eelduslikult paneb maksumaksjat maksuhalduri poole pöörduma eelkõige soov maksta makse mõistlikult. Maksuhalduril on õigus keelduda eelotsuse tegemisest, kui see puudutab siirdehindade kindlaksmääramist.

Eelotsuse siduvuse osas tuleb veel tähele panna, et otsus on maksuhaldurile siduv vaid siis, kui toiming tehakse eelotsuses märgitud aja jooksul, st maksustamise seisukohast on kõik olulised toimingud eelotsuses määratud tähtajaks tehtud. Tähtaja määramisel peab maksuhaldur lähtuma mõistlikkuse põhimõttest. Keerulisemate tehingute puhul ja olukorras, kus tehingu teostamine nõuab kolmanda isiku nõusolekut on maksumaksjal soovitatav avaldada ka tehingu ajaplaan.