Viiratsi vald tahab lubada Viljandi järve äärsesse piirkonda elamuid, kuid Viljandi volikogu arvates rikuvad need ümber järve kulgeva matkarajaga piirneva roheala.
Valla üldplaneering näeb linna vastuseisust hoolimata ette elamuid Mustla maantee, järveäärse männiku ja Sakala aiandusühistu vahelisel alal, kirjutas Sakala. Viiratsi volikogu esimehe Leemet Lõo sõnul on vallal plaanis elamuehituseks kavandatud piirkond välja arendada, kuid tähtaega ei osanud ta öelda.
Viljandi peaarhitekti Marko Männiku sõnul oleks kõnealune piirkond võinud jääda terviserada täiendavaks looduskeskkonnaks. Et planeering rahuldaks mõlemat poolt, oleks omavalitsustel tulnud pidada läbirääkimisi, kuid Männiku ütlemist mööda pole seda tehtud.
Marko Männiku jutust selgus, et nõuetekohast ametlikku vastust pole Viiratsist tulnud ning infot valla seisukohtadest tuli hankida internetist. Ta ütles, et piiriäärset ala arendades pole arvesse võetud kõigi osaliste huvisid ning see läheb vastuollu planeerimisseadusega. "Selliste olukordade tekkimist soodustavad omavalitsuste halb koostöö ja riigi nõrk suunamine. Tulemuseks on valglinnastumine — linnale külge poogitud ja halvasti planeeritud hoonestatud põllumaad."
Viiratsi vallavanemale Väino Luigele tuli teade linna rahulolematusest üllatusena. "Oleme oma tegevuses arvestanud linna huve ning kavandanud elamurajooni ja linna maa vahele rohelise vööndi," rääkis ta. Rohelise tsooni laiuse määrab detailplaneering.
"Osa kõnealusest maast kuulub Viiratsi aleviku alla ja oli seega juba varem elamumaa. Valla üldplaneering lihtsalt kinnitas seda," täpsustas Viiratsi volikogu esimees Leemet Lõo.
Marko Männik rõhutas, et loomulikult ei saa üks omavalitsus teha teisele jäiku ettekirjutusi maade kasutamises, kuid ta oli eeldanud hea tavana naabrite tulemuslikumat koostööd.
Seotud lood
Teedevalitsus taotleb Eesti-Läti
piiriülesest programmist raha, et korda teha umbes 14 kilomeetri pikkune
teelõik, mis viib Lillist Läti piirile.
Aktsiaselts GT Tanklad tahab rajada
Viljandisse Riia maantee ja Reinu tee ristmikule bensiinijaama ning
kahekorruselise ärihoone, kus asuksid kiirsöögikoht ja autode pesutänav.
Kui 4,5 miljoni krooni eest saab
Tallinna vanalinna soetada keskmiselt 70 ruutmeetrisuuruse korteri, võib sama
raha eest hoopis omandada terve mõisa koos 50 hektari maaga.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.