Ratas. Elektripirn. Telefon. Suured
leiutised tekitavad imetlust ning toovad inimkonnale palju kasu. Nende kõrval
patenteeritakse aga ka hulk kasutuid meetodeid ning leiutisi, millest mõned on
suisa naeruväärsed. Tundub, et vähemalt osad patendiametnikud ei süvene eriti
leiutajate esitatud avaldustesse enne neile patendi väljastamist. Cracked.com
toob välja valiku veidramatest patentidest.
Meetod ja vahend jalakäijaga kokkupõrkamise tuvastamiseks
Möödas on päevad, mil sõitsid millelegi otsa ning pidid hiljem kaua pead murdma, kas tegemist oli elava inimesega või mitte. See patenteeritud leiutis on võimeline „suure usaldusväärsusega” otsustama, kas tegemist oli jalakäijaga või mitte. Leiutis koosneb sensoritest, mis kinnitatakse auto põrkerauale ning kapotile.
Tegemist on ilmselt üsna nutika süsteemiga. Seda arvesse võttes tahaks teha leiutise autoritele järgmise ettepaneku: edasiarendatud versiooni loomisel püüdke lisada ka seade, mis aitaks kokkupõrget ära hoida. Nii oleks leiutisest pisut rohkem kasu. Praegu aitab see vaid arvet pidada, mitu jalakäijat juht teise ilma on saatnud.
Koera kõrvakaitsja
Kas sul on pikkade lotendavate kõrvadega koer? Kui jah, siis kas sa annad talle mõnikord süüa? Ning kui sa teda söödad, kas on juhtunud, et ta kõrvad satuvad toidu sisse? Kas see teeb sulle muret? Kui sinu vastus oli „jah” kõigile esitatud küsimustele, peaksid saatma kirja lähimasse loomapoodi ning paluma neil tellida ese, mis kannab patendinumbrit
US Patent #4233942.
Teiseks variandiks on muidugi loota, et koer suudab ise oma kõrvad puhtana hoida. Vahest näeb isegi rokaste kõrvadega koer välja asjalikum kui koer, kes kannab kõrvade ümber kummalisi torukesi.
Meetod kassi treenimiseks
See geniaalne
meetod koosneb „valguse osutamisest põrandale või seinale, seejärel laseri liigutamises, mille tulemusena valguslaik liigub korrapäratult ringi, lõbustades kassi”. Teisisõnu patenteeris see leiutaja kassi õrritamise laserpointeriga.
Kui sellist asja saab patenteerida, peaksime kõik kiiresti patendiametisse tõttama ning patenteerima näiteks „meetodi toidu närimiseks”, mis koosneb „söödavate objektide inimese suhu asetamisest ning sellele seejärel lõualuudega surve avaldamisest, mille tagajärjel objekt muutub neelatavaks”. Ja kui me juba seal oleme, võiks korraga patenteerida ka toidu kui sellise ning vahest ka inimese seedesüsteemi.
Isekäivitatav lõbustusvahend kasutajale jalaga tagumikku andmiseks
Võiks küsida, miks küll on kellegil vaja seadet iseendale korduvalt jalaga tagumikku andmiseks. Vastust anda pole lihtne, aga kui seda seadet peaks tõesti tarvis minema, siis vastav tehnoloogia on
olemas.
"Antud leiutise eesmärgiks,” kirjutatakse patendi selgituses, "on lõbustada inimesi pöörlevate kodaratega masinaga, mis käivitub, kui kasutaja käepidemeid keerab.” See ei selgita seadme funktsiooni just kuigi hästi. Kas see on mõeldud laiskadele lapsevanematele, kes oma lapsi karistada tahavad? On see ülikeeruline vahend uute teksade lõhkumiseks või vahest mingi kummaline sado-maso mänguasi?
Võib-olla on see mõeldud inimestele, kellel on keldrinurgas pisut tühja ruumi ning kes omaette arutlevad: „Siia sobiks täpselt üks masin, millega saaks endale korduvalt jalaga tagumikku lüüa.”
Patent anti välja 25. septembril 2001. aastal, vaid kaks nädalat peale terrorirünnakut New Yorgile. Võib-olla olid patendiametnikud alles möödunud sündmustest niisuguses šokis, et ei suutnud patendiavalduste sisusse süüvida.
Looma mänguasi
Patendi nimi on „looma mänguasi” ning see võib olla valmistatud „puust või puidujääkidest”. Te saite õigesti aru – keegi on patenteerinud
puuoksa.
Ilmselt istus leiutise autor ühel päeval koeraga pargis, nägi lähedal maas lebavat oksa ning tuli uuenduslikule ideele visata pulka ning panna koer seda taga ajama. Võib ette kujutada, kuidas koer kepi tagasi tõi ning kuidas peremehe silmad järsku pärani läksid. Ta tõstab kepi aeglaselt näo ette ja hüüab siis järsku „heureka!” ning tormab seejärel läbi pargi, vehkides pulgaga vastutulijate nägude ees ning hüüdes: „Minuga võrreldes oli Edison lollpea!”
Võib-olla võiks sellist sündmust ette kujutada toimumas umbes 12 000 aastat eKr, kuid see patent anti välja aastal 1999. Igatahes on leiutajal patent nüüd olemas ning peagi kaevatakse kohtusse iga viimanegi puu kogu maailma metsades autoriõiguste rikkumise eest.