Rootsi börsifirma East Capital Exploreri
tegevjuht, Tallinna Börsi endine juhataja Gert Tiivas rõhutab, et krooni kursi
muutmist ei otsusta Eesti Pank ega riigikogu.
„Krooni kursi otsustame meie: sina, mina ja veel paarsada tuhat hoiustajat,” kirjutab Tiivas Eesti Ekspressis.
Niisiis, kuidas sina ja mina otsustame krooni kursi? „Seni, kuni me toimetame omi asju rahulikult ja usaldame oma riiki ja selle juhte, on krooniga kõik korras. Kui piisavalt paljudel meist ühel heal päeval usaldus otsa lõpeb, läheme me panka ja palume oma kroonid (mitte ainult sularaha, vaid ka hoiused) eurode vastu vahetada. Teatavasti tagab krooni kattevara (täna umbes 35 miljardit krooni) ringluses oleva sularaha pluss pankade väliskohustused. Aga ei taga hoiuseid (täna kroonihoiused kokku umbes 85 miljardit krooni), kus pangad on vahepeal tublisti kroone “paljundanud”, andes välja laene,” räägib Tiivas.
Mis siis saab? „Priit helistab Erkkile ja peetakse aru. Mõne tunni pärast helistab Erkki Janile Stockholmi, et nõu küsida. Siis sõltub kõik sellest, kui kõvast terasest on meie pankurite ja pankade Rootsi omanike närvid. 85 miljardit Eesti krooni on päris palju raha, ka Rootsi pankadele. Kas pangad oleksid valmis minema kroonis pikaks olukorras, kus hoiustajad tahavad kroonidest lahti saada?” arutleb ta.
Seotud lood
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna
makroökonoomika dotsent Viktor Trasberg ei mataks Eesti krooni devalveerimise
mõtet maha, tema seisukohaga pole nõus aga sama teaduskonna kaks professorit
Jüri Sepp ja Raul Eamets.
Rootsi varahaldusfirma East Capital
International Baltikumi regioonijuhi Gert Tiivase sõnul oleks kõige mõistlikum
investeerida ettevõtetesse, mida on aktraktiivseks hinnatud.
Kaitsepolitseiameti komissar Olavi Valtin
kinnitas täna, et vaatamata menetluse puudumisele on kapo siiski otsustanud
devalveerimispaanika külvamist uurida.
Rahandusministeeriumi analüüsiosakonna
juhataja Andrus Säälik seletas ettevõtjatele Eesti Välikaubanduse Liidu
seminaril “Kuidas jahenev majanduskliima mõjutab ettevõtte äritegevust aastal
2008?”, et õpikus kirjeldatud näide devalveerimisest Eestis ei toimi.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.