• OMX Baltic−0,78%296,76
  • OMX Riga0,18%882,19
  • OMX Tallinn−0,48%1 893,1
  • OMX Vilnius−0,81%1 149,7
  • S&P 500−1,76%5 849,72
  • DOW 30−1,48%43 191,24
  • Nasdaq −2,64%18 350,19
  • FTSE 1000,7%8 871,31
  • Nikkei 225−1,2%37 331,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,44
  • OMX Baltic−0,78%296,76
  • OMX Riga0,18%882,19
  • OMX Tallinn−0,48%1 893,1
  • OMX Vilnius−0,81%1 149,7
  • S&P 500−1,76%5 849,72
  • DOW 30−1,48%43 191,24
  • Nasdaq −2,64%18 350,19
  • FTSE 1000,7%8 871,31
  • Nikkei 225−1,2%37 331,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,44
  • 27.11.07, 14:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: Eestis devalveerimise õpikunäide ei toimi

Rahandusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Andrus Säälik seletas ettevõtjatele Eesti Välikaubanduse Liidu seminaril “Kuidas jahenev majanduskliima mõjutab ettevõtte äritegevust aastal 2008?”, et õpikus kirjeldatud näide devalveerimisest Eestis ei toimi.
„Devalveerimine ei toimi nagu õpikunäide, sest Eesti eksport sõltub impordist. Kui tavaliselt devalveerimise puhul tekib konkurentsieelis teiste riikidega võrreldes, siis meil see puudub, sest meil ei ole maavarasid ning eksporditava kauba tooraine ja pooltooted toome sisse,“ seletas ta.
„Väliseksperdid vaatavad vaid numbreid ega tea tegelikku olukorda,“ lisas ta. Nimelt, kui Eesti devalveeriks Sääliku seletuse näite kohaselt krooni, siis Eesti firmale tooraine maksumus kasvaks ja kauba maksumus kasvaks, ei tekiks klassikalist devalveerimisest tulevat efekti, kus riigis toodetud kauba hind oleks odavam ja seda saaks edukamalt välisturgudel müüa.
Ka seletas ta, et Eesti ei saa oodata Aasia riikide eeskujul kümnendite pikkust kõrget majanduskasvu. „Aasia riikides on majanduse mootor inimeste tööjõuturule lisandumine, inimesi sünnib lihtsalt juurde. Eestis on juba nõukogude ajast suhteliselt suur tööhõive. Hiinas palju isegi kasutamata tööjõudu, näiteks 200 miljonit talupoega, kes praegu kasvatavad vaid endale süüa, kuid nad liiguvad linna ja tööstusesse. Eesti ainuke kasvuvõimalus on arendus ning teadustegevus, brändimine jne,“ selgitas ta riikide majanduskasvu erinevat tausta.
Sääliku sõnul sõltub Euroopa majanduse tulevik suuresti sellest, kuidas suured ELi liikmed suudavad majandusreforme läbi viia. „Peame pöialt hoidma Prantsusmaa presidendile, kes üritab tööturu ja pensionireforme läbi viia, mille eesmärk on kitsa grupi hüvede vähendamine. Näiteks ametnikud ja rongijuhid, kes saavad pensionile 50aastaselt. Samas erasektoris peavad inimesed töötama kuni 60. eluaastani ja enam. Vedurijuhtidel oli raske töö - sütt ahju kühveldada -, praeguseks ei ole põhjust seda enam hoida,“ selgitas ta.
Sääliku sõnul on poliitilised segadused pilti mõjutamas: Poolas uus valitsus, Tšehhis uus valitsus, poliitiline kriis Lätis ja fakt, et Belgia ei ole pärast valimisi pool aastat valitsust kokku saanud.
Autor: 1706-aripaev

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele