Hansapanga Eesti peadirektor Priit Põldoja
ütles Äripäeva seminaril "Eesti krooni devalveerimine - müüt või tegelikkus?",
et välisinvestorid annavad juba aasta aega tõsiseid signaale, millega peame
arvestama.
„Eufooria on lõppenud, toimub realistlik otsavaatamine olukorrale,“ ütles Põldoja. „Vaadatakse, kas suudan ennast olukorrast välja trikitada,“ lisas ta.
„Baltikumi riske hinnatakse täna kõrgemalt, Eesti majandus on baseerunud välisinvesteerimisele. Välisinvestorid annavad juba aasta aega tõsiseid signaale, kuid paanikaks see siiski põhjust ei anna,“ tõdes Põldoja. „Signaalid aitavad tähele panna ülekuumenemist, peame nendega arvestama,“ lisas ta.
„Investeerimiskulud on läinud üles, me ei saa silmi kinni panna, et kusagil on rahakraan ning meie siin aga jagame,“ rääkis Põldoja.
„Oleme kasvanud ligi 70% EL tasemest, sealt edasi kasvada on raske. Ettevõtted vaatavad oma turge laiemalt kui ainult Baltikumis,“ rääkis Põldoja. “ Need on väljakutsed Eesti majandusele,“ lisas ta.
„Edukad ettevõtted näevad kolm aastat ette väga tugevat turgu. Sõltub, mis turul sa maailmas asud. Näiteks Wendre Pärnumaal omab 10% Euroopa tekiturust. Nad on piisavalt efektiivsed, ei tee alltöövõttu ja teavad kuidas konsolideeruda Euroopa tekibisnessis,“ rääkis Põldoja.
Seotud lood
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
juhataja Ülo Kaasik ütles Äripäeva seminaril "Eesti krooni devalveerimine - müüt
või tegelikkus?", et fikseeritud vahetuskurss on Eestile hinnastabiilsuse
saavutamiseks parim rahasüsteem.
Nordea Marketsi analüüsiosakonna juht Roger
Wessman ütles Äripäeva seminaril "Eesti krooni devalveerimine - müüt või
tegelikkus?", et majandusõitsengu järgset langust „lahendatakse“ tihti
devalveerimisega.
Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja
lahkub veebruaris Hansapangast, asudes partnerina tööle Indrek Rahumaa juhitavas
investeerimisfirmas Alta Capital Partners.
Hansapank Eesti juht Priit Põldoja ütles
reitinguagentuuri Standard Poor’s Swedbanki krediidireitingu väljavaate
langetamist kommenteerides, et selle tõttu võib laenuraha eestlastele kallimaks
muutuda.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.