Riigikogu istungil läbis täna teise
lugemise õpetajate lähtetoetusi puudutav seaduseelnõu, mis tagab 200 000kroonise
stardiraha esmakordselt tööle asuvale pedagoogile.
Reformierakonna fraktsiooni nimel ettekande teinud kultuurikomisjoni liige Lauri Luik lausus, et tegu pole palgalisaga vaid stardirahaga elu sisseseadmiseks alustavale õpetajale. „See on riigi regionaalpoliitiline samm, mille peamine eesmärk on leevendada õpetajate kaadrinappust väikelinnades ja maapiirkondades üle Eesti. Kuid lisaks kõigele muule on see ka austuse ja hoolivuse märk ning põhimõtteline õpetaja ameti väärtustamine ja hindamine," lisas Luik saadetud teates.
Luik tõdes viimase 10 aasta statistikat vaadates, et õpetajate kvalifikatsioonitase on üldiselt paranenud, kuid on siiski piirkonniti väga erinev. „Tendentsiks on kujunenud ka see, et mida kaugemal asub kool Tallinnast või Tartust, seda rohkem on madalama haridustasemega ja pigem vanemaealisi õpetajaid," lisas Luik
"Eriti suur kvalifitseeritud õpetajate puudus valitseb Eesti maapiirkondades ja väikelinnades, mistõttu on võrdsete haridusvõimaluste huvides oluline täiendavate motivatsioonimehhanismide loomine, meelitamaks värskelt koolitatud õpetajaid tööle ka väljapoole Tallinna ja Tartut asuvaid koole."
Luik avaldas lootust, et lähtetoetuse rakendamisega suudetakse parandada õpetajate puudusest tulenevat probleemi Eesti koolides ning seeläbi suudetakse tõsta ka õpetajakutse atraktiivsust.
Õpetajate puudus on väga suur eriti õppeainetes nagu näiteks matemaatika, inglise keel, füüsika või poiste tööõpetus.
Õpetajate lähtetoetusi puudutav eelnõu on riigikogus vastu võtmisel neljapäeval. Õpetaja stardiraha seadustamine on ühtlasi ka üks koalitsioonilepingu lubadustest.
Seotud lood
Haridus- ja teadusministeerium (HTM)
kuulutab veel märtsi jooksul välja hanke sülearvutitele, sellel aastal
peaksid uue sülearvuti saama 4000 õpetajat.
Tartu lasteaiaõpetajad leiavad, et nende
töökoormus ja -nõudmised ei ole kooskõlas palga suurusega. Linnavalitsus lubab,
et palgatõus tuleb, kuid selle suurust veel öelda ei söanda.
Viimsi Spa juhi Peeter Kuke sõnul peaks
õpetaja palk olema 10 000 krooni kätte, see peaks tema sõnul katma
igapäevakulud.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.