Nordea administratsiooni juht Regina Raag
ütles, et pank oma servereid ära anda ei kavatse, küll tõusis aga rahalist
kokkuhoidu serverite koondamisest ühte riiki.
Serverite haldamine ja hooldamine moodustab umbes 10% Nordea IT-valdkonna kogukuludest, rääkis Raag ja lisas, „kas ja kui palju serverite kaasajastamise, turvamise ja hooldamise teenuste sisseostmine võimaldaks kulusid kokku hoida, sõltub ilmselt ettevõtte spetsiifikast. Kuna Nordea Eesti on osake Baltikumi ja Poola struktuurist, siis nimetatud teenuste sisseostmine igas riigis kokkuhoidu ei anna. Küll aga näeme rahalist võitu IT-serverite ja süsteemide tsentraliseerimises ühte riiki.“ Nordea on seda juba ka teinud.
Nordeal pole soovi oma serverite haldust ja hooldust IT-firmadele üle anda. „Ühtlasi on panganduse puhul tegemist tundlike ja kriitiliste teenustega, mistõttu kontroll nende toimimise üle peab olema täielik,“ põhjendas Raag. „Pangaprogrammide haldamine nõuab aastatepikkust kogemust ja sedalaadi spetsiifilise know-how sisseostmine pole lihtne. Kuna meie koolitatud IT-personal on võimeline täielikult servereid haldama, siis tegelikult pole teenuse sisseostmiseks ka vajadust.“
Seotud lood
Sampo panga hinnangul on If Kindlustuse ja TietoEnatori koostöömudel
äris levinud, seejuures ostab osa IT-teenuseid väljastpoolt sisse ka Sampo
omanik Danske Bank.
SEB Eesti Ühispank ei kavatse IT-arendust
ega serveriteenuseid väljastpoolt sisse osta, küll aga ostetakse sisse
kontoritehnika hooldust.
TietoEnatori ja If Kindlustuse äsja
sõlmitud kokkuleppe kohaselt hakkab Ifi ärikliente teenindama TietoEnatori
andmekeskus, teatas ettevõte.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.